Siim Kallas on valimiskorra suhtes kriitiline: reeglid on suunatud sellele, et keskpärasus võidutseks
Demokraatia pole see, kui võetakse plakat kätte ja hakatakse rahva nimel rääkima. Rahva nimel räägivad ja langetavad otsuseid valitud demokraatlikud asutused. Minu lugupidamine kõigile, kellel on piisavalt julgust, et teha kaasa valimisvõitluses. See on närviline asi.
Eestis pole poliitikas osalemine kerge. Plakatid on keelatud, et valija ei saaks kandidaate nägupidi ära tunda. Intervjuusid ei võeta, sest eelised on vaja luua nendele, kellel pole midagi öelda. Vaikimine on tarkuse tundemärk, kui muid tundemärke pole.
Käib üldine poliitika halvustamine. Mõned poliitikud (kes kandideerivad) ütlevad, et nemad polegi poliitikud. Alguses on soe.
Kas poliitika kui poolpõrandaalune tegevus sobib Eesti ühiskonnale rohkem kui avatud demokraatia? Kas oleme ajaloos muuga rohkem harjunud?
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas märkimisväärse kõne. Pakkusin ERRile end seda kommenteerima, aga mulle öeldi, et seda ei saa lubada, kuna ma kandideerin kohalikel valimistel Viimsis. Kuidas häirib minu kommentaar kohalikke valimisi?
Üks naispoliitik korraldas seminari olulisel teemal, millel osales silmapaistvaid esinejaid välismaalt. Ajakirjanik ei pidanud selle kohta info avaldamist võimalikuks, öeldes, et see on valimiskampaania. "Oleks ma Tallinna linnavalitsuse ees rinnad paljastanud, kus oleks meediatähelepanu saanud!" arvas poliitik selle peale.
Meie põhiseadus on hästi töötanud. Aga valimiste korraldamise reeglid on suunatud sellele, et keskpärasus võidutseks.
