Kuni 1996. aastani kuulus apteegi pidamise õigus üksnes proviisorile. Selle tingimuse muutumine tõi kaasa apteegikettide ajastu, mille käigus hulgimüüjad ostsid kokku ja sidusid endaga Eestis tegutsevate jaeapteekide enamiku. Tulemuseks on vertikaalne integratsioon, kus kogu ravimite müügiahel on paari suurema hulgimüüja tugeva kontrolli all. Jae- ja hulgimüügi ühtesulamist on eriti kritiseerinud riigikontroll, pidades seda üheks peamiseks põhjuseks, miks ravimid on Eestis kallid ja nende valik väike.

Millist apteeki Eesti patsient siis vajab? Kas apteek on kõige lihtsamini juurdepääsetav tervishoiuasutus või tahame, et tervishoiuasutuseks saaks supermarket või bensiinijaam? Kui tahame näha apteegi kui tervishoiuasutuse taassündi, siis tasub taastada põhimõte „apteek apteekrile”.

Huvide konflikt

Hulgimüüjatele kuuluvates apteekides on praegu müügi- ja nõustamisfunktsioon omavahel tugevalt põimunud. See ei ole aga kindlasti patsiendi huvides.

Eesti digiretsept on eeskujulik lahendus, kuid ravimite koostoimete ja nendega kaasnevate võimalike tüsistuste jälgimiseks pole terviklikku süsteemi, olgugi et 24% eestimaalasi tarvitab korraga kahte või rohkemat retseptiravimit. Pole ka ravimite kasutamise järjepidevuse infot, aga raviskeemi muutmine või katkestamine võib põhjustada kroonilisele haigele tõsiseid tüsistusi. Kes kannab täna meditsiinilist vastutust patsiendi ohutuse seisukohast?

Juba peaaegu 20 aastat on Eesti apteegiturul valdavalt valitsenud ainult vabad ärihuvid. See on viinud paratamatult mõjutusteni, millele on alluvussuhtes oleval erialaspetsialistil äärmiselt raske vastu seista. Ühtlasi toonud kaasa selle, et viis aastat Tartu ülikoolis õppinud proviisor on saanud külge lihtlabase poemüüja kuvandi.

Tervishoiuspetsialisti sõltumatus on patsiendi jaoks erakordselt oluline ja see on ka põhjus, miks näiteks perearstikeskuse omanik tohib olla ainult perearst, mitte suvaline ettevõtja. Praegu saab hulgimüüjaga vertikaalselt integreeritud apteeki aga valdavalt tellida üksnes selle hulgimüüja turustatavaid tooteid.

Apteeker saab sõltumatu olla ainult oma apteegis. Seepärast tuleb Eestis tõsiselt kaaluda proviisorite eksklusiivse apteegipidamise õiguse taastamist. Niisugune süsteem kehtib ka Soomes. Sotsiaalministeerium tegeleb juba mitu kuud eelnõu koostamisega, mis taastab apteekrite tervishoiutöötaja staatuse.

Pärast riigikohtu otsust apteekide asutamispiirangute kohta on tekkinud ainukordne võimalus pöörata meie apteegisüsteem tervikuna tagasi rajale, mis teenib patsientide, mitte ettevõtjate huve. Sellist aega ei pruugi enam kunagi tulla.