SIRJE POTISEPP: Eestlased söövad nagu lääneeurooplased
Toiduliit tellis uuringufirmalt Faktum & Ariko uuringu “Toitumisharjumused Balti riikides”, mille käigus küsitleti igas riigis 500 tarbijat vanusevahemikus 15–74 aastat. Millised tarbijad me siis teistega võrreldes oleme?
Hommikusöök süüakse kõigis kolmes riigis üsna ühtemoodi kodus, kuid teatud erinevused ilmnevad toidu valikus. Eestlaste hommikusöök on naabrite omast mõnevõrra mitmekesisem. Eestlased eelistavad musta leiba, vorstitooteid ja sinki ning saia, samuti on menüüs pudrud. Lätlastel seevastu on lihast võileivakatte asemel esikohal juustud ja määrdejuustud. Lätis süüakse ka teistest enam kohukesi ja kohupiimakreeme. Leedulastel on samuti peamisteks juustud-määrdejuustud, musta leiva asemel on esikohal valge leib või sai.
Jookidest domineerivad kohv ja tee, kusjuures eestlased tarvitavad enim kohvi ning leedulased enim teed. Muudest jookidest joovad eestlased teistest enam nii mahla kui ka piima. Mahla, piima ja leiva puhul näen otsest seost viimastel aastatel muu hulgas riigi toel korraldatud teavituskampaaniatega ja leian, et kindlasti oleks tarbijate teavitamist vaja edaspidigi toetada.
Koduvälisemad eestlased
Suured erinevused on peamise päevase söögikorra puhul just kohavalikus. Siit võib järeldada, et eestlased on naabritest märksa urbaniseerunumad ja koduvälisemad. Eestlastest sööb kodus 44 protsenti ja töökoha või kooli söögikohas 36 protsenti.
Lätis moodustab kodu osa 47 protsenti, kuid töökoha/kooli osatähtsus vaid 19 ja kodust kaasavõetud toidu söömise osatähtsus 21 protsenti. Väga palju kodukesksemad on leedulased, kellel kodus söömise osakaal moodustab üllatuslikult 61 protsenti, kaasavõetud toidu osa 24 ja töökoha või kooli osakaal kõigest kaheksa protsenti. Seega söövad eestlased väljas neli ja pool korda rohkem kui leedulased. Kindlasti on toidukohas söömise eelistamine seotud ka elanike sissetulekuga ja eestlased on olnud viimastel aastatel oma sissetuleku tõusuga esirinnas. Seejuures ei käi eestlased enamasti puhkepäeviti kodust väljas söömas. Kas see viitab perekesksusele või kitsikusele, on raske öelda. Küll on aga tõsi, et meil puudub oma Lido, kust saaks taskukohaste hindadega rahvustoite ning oleks mõnus keskkond ja lastel piisavalt tegevust.
Õhtul kodus söövad eestlased sooja toitu veidi harvem kui lätlased ja leedulased. Samuti erineb eestlaste õhtuse toidu valmistamise viis: toorest ja värsket algmaterjali kasutatakse vähem ning pooltooteid enam, soojendatakse ka valmistooteid. Kui toodetest eelistavad eestlasel pigem pihve-kotlette-frikadelle, kalatooteid ja einevorste, siis leedulastel on rõhk selgelt einevorstidel. Lätlased söövad aga enim pelmeene. Mõnevõrra rohkem tarbitakse Eestis ka juurviljasegusid ja valmissalateid – mis on jällegi moodsama tarbimise näitaja.
Ajapuudus või tööhimu?
Sooja toidu menüüd kokku pannes on kõigil esikohal maitse-eelistused, tervislikkus, kvaliteet ja eestlastel valmistamise kiirus. See viitab tõenäoliselt eestlaste ajapuudusele või meeletule tööhimule ja teiselt poolt ka sissetulekule: on võimalik lubada endale mugavamat elu ja kahtlemata veidi kallimaid toiduaineid. Samuti ei ole menüü koostamisel määravat tähtsust soodsal hinnal ( tööd ja raha on) ja kättesaadavusel (lähed lihtsalt poodi), küll aga on eestlastele ja lätlastele oluline ka vaheldusrikkus.
Kaks aspekti vajavad eraldi esile tõstmist: kala eelistavad eestlased süüa oluliselt rohkem kui naabrid. Näen siin järjekordset seost kala kasulikkuse teavituskampaaniaga ja tarbijate teadlikkusega. Muudest erinevustest tasub märkida veel seda, et teraviljatooteid, piimatooteid ning desserte ja jäätisi süüakse kõige vähem Leedus, puuvilju ja marju kõige vähem Eestis ning vorstitooteid kõige vähem Lätis.
Kokkuvõttes on eestlased urbanistlikumad ehk moodsamad tarbijad, sest meie hommikusöök on mitmekesisem; me joome oluliselt rohkem mahla ja piima; sööme oma peamise söögikorra kodust väljaspool; kasutame õhtusöögi valmistamisel oluliselt mitmekesisemat valikut ning pool- ja valmistooteid; vanemad inimesed jälgivad samuti toitumissoovitusi ja hindavad aega; me toitume üha tervislikumalt, kasutades enim rapsi- ja oliiviõli ning eelistades kala. Arvestades, et müüdavate pool- ja valmistoodete kvaliteet on Eestis väga hea ja maitse peaaegu kodune, on see kiire elutempo (ka meie vanaemad on noored ja toimekad!) ja hea elatustaseme näitaja. Järelikult tuleb toidutootjatel koduturul nende toodete sektorisse veelgi panustada, naaberriikides vajavad toitumisharjumused aga muutumiseks veel aega.
