1998. aastal suutsite panna kokku vikerkaarekoalitsiooni ja kukutada autokraadist presidendi Vladimír Mečiari. Oma – tõsi, teistsuguse – autokraadiga on hädas ka Ungari. Mida ungarlastele soovitate, kuidas tegutseda?

See sõltub kõik nendest. Mina pole mees, kellele meeldiks anda retsepte. Ainult Ungari inimesed peavad aduma, mis nende riigis sünnib. Praegu ma mõistan, et valitsuskoalitsioonil on ühest küljest suur toetus ning teiselt poolt on opositsioon väga mures.

Olen aga retseptide jagamise suhtes sama skeptiline ka siis, kui vaatan praegu omaenda kodumaale. Opositsioon on atomiseeritud. Opositsioonijuhid ei suuda üheskoos tegutseda. Meil tuleb tänavatele meelt avaldama 100 000 inimest, ent opositsioon on halvatud! Kuidas ma saan anda nõu Ungarile, kui ma ei suuda nõustada omaenda riiki.

Mis siis sünnib? On’s autokraadid õppinud?

Mulle ei meeldi sellised küsimused, ma ei tea, mis nende peas toimub. Saan rääkida vaid enda kogemusest. Ma hakkasin tegema poliitikat, sest mul oli unistus. Tahtsin teenida inimesi, muuta oma riiki. Mul oli visioon. Aga väga raske on öelda, mis on praegu Ungari ja Slovakkia peaministrite või USA presidendi prioriteedid.