Sõidueksamile terve päev? Maanteeameti reform elanike arvelt
Riigiametniku vastutulelikkust võiks ainult tervitada, kui asjaga ei käiks kaasas „teatud piiranguid". Niisiis ei saa sõidueksamit teha siis, kui seda võimaldab töö- või õppegraafik, vaid ainult ajal, mil on kogunenud piisav arv sõidueksami tegijaid.
Juhin tähelepanu, et kui praegu tuleb Eesti suuruselt kolmandas linnas oodata sõidueksami sooritamist kuu kuni poolteist ja seda olukorras, kus ARK tegutseb viis päeva nädalas. Millistest tähtaegadest me räägime aga siis, kui Narvat külastavad ebaregulaarselt „väljasõitu" tegevad eksamineerijad? Jutt ei käi seejuures ainult Narvast, vaid kogu Ida-Virumaast.
Maanteeameti andmetel võeti Narvas käesoleva aasta esimeses pooles vastu 887 sõidueksamit ning Jõhvis 850. Need numbrid ületavad Pärnut, kus sõidueksameid sooritati sama aja jooksul 837. Ometigi säilib Pärnus võimalus sõidueksamit teha. Ida-Virumaal sooritati sõidueksameid poole aasta jooksul 1737, kuid Tartumaal vaid 1291. Tekib küsimus, miks Ida-Virumaal enam sõidueksameid ei toimu, kuid Tartumaal eksamite vastuvõtmine jätkub.
Ida-Virumaale lähim maanteeametiüksus säilib Rakveres, mis toob seal sõidueksamit sooritavatele inimestele kaasa suurema aja- ja finantsilise kulu. Ainuüksi Narvast Rakverre sõidab 1-1,5 tundi. Kui varem võis arvestada mõnetunnise ajakuluga, siis Rakveres sõidueksami sooritamiseks kulub idavirulastel terve päev. Seejuures suurenevad transpordikulud, mis Eesti ühes vaesemas regioonis on pere eelarvetele olulise tähtsusega.
Lisaks võib vaid ette kujutada, kui ebamugav on anda sõidueksamit võõras linnas. Suure tõenäosusega sooviksid inimesed käia seal enne linnaga selle pilguta tutvumas ja nii öelda harjutamas, et sõidueksamit edukalt sooritada, mis omakorda nõuab ajalist ja rahalist ressurssi.
Tasub märkimist, et tänapäeval ei ole autojuhiluba enam mingi luksus, vaid üks olulistest plussidest töö leidmisel. Seda eriti Kirde-Eestis, kus tööpuudus on keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa autokoolid teevad tihedat koostööd töötukassaga, andes neile võimaluse teha autojuhiload, et parandada nende olukorda tööturul. Nagu näitab praktika, on nende töötute vastu hakanud huvi tundma ka Skandinaavia transpordifirmad.
Maanteeameti reform vähendada sõidueksameid võimaldavate keskuste arv kuuele on väga kaheldava väärtusega. Eelkõige halveneb elanike ligipääs teenustele. Ida-Virumaale võib see tähendada noorte lahkumist piirkonnast, töötute arvu suurenemist ja elanike sotsiaalse turvalisuse vähenemist.
Räägitud on, et keskuste arvu vähenemine aitab kaasa korruptsiooni vähenemisele sõidueksami sooritamisel. Kuid juba täna on nii eksamiautodes kui ka eksamiklassidesse paigutatud kaamerad, mis salvestavad kogu protsessi. Kogu tehnikale on kulutatud palju raha, mis nüüd lendab osaliselt tuulde?
Sel juhul, kuidas võib olla kindel, et uutes eksamikeskustes ei esine korruptsiooni, kui on loomulik, et kaugelt tulnud inimesed on materiaalsete ja moraalsete lisakulude vältimiseks nõus pigem maksma, et mitte tulla eksamit tegema teist korda.
Kui rääkida mõistlikest kuludest, siis tahes tahtmata meenuvad need 85 miljonit eurot, mis riik lasi ebaseaduslikult lendu Estonian Airil vägisi hinge sees hoides. Nüüd ollakse olukorras, kus otsitakse võimalusi kokkuhoiuks, tehes seda elanike arvelt.
