Šokolaad, kohv – mis kõik meie toidulaualt kaduda võib
Šokolaad – Kui aasta keskmine temperatuur tõuseb sajandi keskpaigaks 2,3 kraadi võrra, jääb aastaks 2050 kakao kasvatamiseks sobivat põllumaad Ghanas ja Elevandiluurannikul kaks korda vähemaks, väidab troopilise põllumajanduse rahvusvahelise uurimiskeskuse raport. Paljud kohalikud talunikud jäävad tööta ning väikesest Mesikäpa šokolaadist saab luksuskaup.
Kohv – Kas kujutate ette hommikut ilma kohvilõhnata köögis? Või et peate kohvi sisse sigurit segama, nagu vanatädi Hilda, kes õppis sõja-aastatel, kuidas kitsastes oludes toime tulla? Kohv on maailma üks populaarsemaid jooke, kuid lähikümnendid võivad tuua suure muutuse. Kliimasoojenemine ja sellega kaasnev kahjurite arvukuse tõus ja sademete režiimi muutus võivad viia selleni, et kohvist saab luksus. Kohviubade kasvatus sõltub kindlatest vihmaperioodidest: liiga palju sademeid teeb kohvitaimed haavatavaks seentest ja teistest haigustest, liiga vähe sademeid ei lase aga taimel üldse kasvada. Kui temperatuur tõuseb ainuüksi kaks kraadi, saab näiteks Ugandas edaspidi kohvi kasvatada vaid riigi edelanurgas, praegu sobib kohvi kasvatamiseks pea kogu riigi territoorium. Isegi rahvusvaheline kohvikukett Starbucks arvestab oma pikaajalisi plaane tehes, et eespool kirjeldatu võib olla firma jaoks 10–30 aasta perspektiivis „potentsiaalselt suur risk”.
Vein – Tallinna keskturul on juba mitu head aastat müüdud Eestis kasvatatud viinamarju, mis valmivad augusti lõpus ja on importmarjadest väiksemad ja magusamad. Kuid põlised veinikasvatusmaad näevad kliimamuutuses enda jaoks ohtu. Eriti märgatavad tagajärjed võivad kliimamuutusel olla Prantsusmaal. Prantslased on viimastel deklaadidel uurinud kliimamuutuse mõju viinamarjakasvatusele: see mõjutab veini maitset ja lõhna ning võib kujutada endast kvaliteetveinide tootjatele tulevikus tõsist väljakutset.
Pasta – Ajaleht Times kirjutas, et aastast 2020 hakkab temperatuuri tõus ja vihmasadude vähenemine tõsiselt mõjutama kõva nisujahu saagikust Itaalias, nii et pasta sünnimaa peab hakkama kõvanisu jahu sisse ostma. Selle sajandi lõpuks ei pruugi Itaalia põllumajandusmaa kõva nisujahu tootmiseks enam üldse sobida.
Liha – Kui aasta keskmine temperatuur tõuseb, suurendab see kariloomade stressitaset, kes peavad õues viibides taluma senisest suuremat kuumust. Kuumalained põhjustavad kariloomade hukkumist, vähendavad piimaandi, immuunsust ja viljakust. Paljudes maakera piirkondades sagenevad ja pikenevad põualained, mis mõjutab lehmade-lammaste söögilauda, sest halveneb sööda kvaliteet. Kui kariloomad viiakse kuumuse eest elama suurlautadesse, käivitub omalaadne nõiaring, sest see omakorda suurendab energiatarvet ja keskkonnareostust, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele. Kliimasoojenemine suurendab ka kariloomi ohustavate parasiitide ja haigustekitajate levikut, sest kui talvine külmaperiood lüheneb, on patogeenidel lihtsam talv üle elada.
