Link kopeeritud!

Soojast pesast külma õue



"Meil käis enne lapse lasteaeda viimist kodus lausa teater. Esimestel päevadel olid minul ja lapsel pisarad silmis ning vanaema jooksis härduse varjamiseks tahatuppa peitu. Ainus vapper pereliige oli isa," kirjeldab oma töölemineku kogemust kolm aastat lapsega kodus olnud ema.

Ingal tuli oma kolmeaastast tütart lasteaeda alul lausa sundida. "Võttis aega, enne kui ta aru sai, et päeval ei saa enam kodus olla," ütleb ta.

Psühholoog Tiiu Arro sõnul ei taha mõni laps lasteaeda minna, kui ta pole teist sotsiaalset keskkonda piisavalt kogenud ning kui tal ei ole olnud muid häid suhtlemiskogemusi. "Laps kiindub kõigepealt oma lähedastesse, kellest sõltub tema elu ja heaolu. Kui aeg on küps, siis on lapsel vaja iseseisvuda," selgitab psühholoog.

Alustuseks sõbranna sünnipäevale

Tema sõnul on iseseisvumine lihtsam, kui lapsel on peale kontakti emaga ka muid sidemeid olnud ning ta on kogenud välismaailma põnevust. "Mida tihedam on olnud side emaga, seda suurem on lapse jaoks kontrast muu keskkonnaga. See on nagu soojast pesast külma õue minek," kirjeldab Tiiu Arro. Tema sõnul võiks last juba enne lasteaeda minekut teistsuguste suhete ja võõraste inimestega harjutama hakata.

Last saab seltskonnaga harjutada kasvõi koos sõbranna sünnipäevadel või liivakastis käies. "Muust maailamast ei pääse nii või teisiti, kuid mida järk-järgulisem on sinna üleminek, seda kergemalt see käib. Algatuseks võiks lapsele leida kaks-kolm head sõpra ja siis minna suuremassse kollektiivi. Sinna minek tuleb teha lapsele jõukohaseks ja rikastavaks kogemuseks," sõnab psühholoog.

Mare selgitas pojale kohe lasteaias käimise esimestel päevadel, et tuleb iga päev kohe pärast lõunaund teda koju viima. Algul laps siiski kartis, et ema ei tulegi talle järgi, kuid pikapeale harjus unejärgse kojuminekuga.

Tiiu Arro sõnul on kolmeaastasel lapsel tavaliselt juba olemas ettekujutus ajast. Enamasti laps teab juba üht-teist, näiteks kui pikk on pool päeva. Tal on kogemus, et suudab selle aja olla ilma emata. Enamasti taipab ka ema mudilasele põhjalikult selgeks teha, kui kauaks ta ära läheb ega unusta kinnitamast, et tuleb peatselt tagasi.

Psühholoogi sõnul võib mõni laps siiski karta, et ema ära kaob. Ka viieminutiline emast eemalolek võib lapsele, kel puudub selge ajataju, tunduda igavikuna.

Emagi meel muutub härdaks

Mirjami laps sai lahkumisvalust üle, kui harjus talle igal hommikul aknast järgi lehvitama. "Vahel viipab mulle pool rühma rõõmsalt akna peal," on emal hea meel.

Emast lahkumise teevad kergemaks lahkumisrituaalid. "Nendeks võivad olla kasvõi musi või kommi andmine, mõlemad on meeldivad ja magusad asjad," ütleb psühholoog.

Mae viis oma lapse lasteaeda juba kakskümmend aastat tagasi. Ta mäletab siiani, et esimestel päevadel viis lapse aeda isa. Ema kartis, et jookseb meelehärduses lapse juurest liiga ruttu minema.

Tiiu Arro sõnul peavad lapsest iseseisvumist õppima emadki. "Ma kartsin liialt lapse iseseisvumist, tublit ja isepäist poissi oli hoopis põnevam kasvatada," leiab Mae.

MALLE PAJULA

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare