Sookollid juubeldasid

Järva Maaparandusbüroo sai neljakümneseks. Oma punastel hiilgeaegadel kuivendati maid, ehitati teid ja rajati tehisjärvi Tapalt Põltsamaani ja Raplast Tamsaluni. Praegu käib töö vaid Järvamaal, kus tänane maastik ongi enamikus maaparandajate kujundatud.

Ja mis seal salata – Moskvast osati saunaskäikude ja suitsuvorstiga raha välja meelitada ning meie põldudesse “taguda” – korrastatud maad ei saa ju keegi ära viia või kasarmute kombel puruks lagastada.

Okupatsiooniaastate töö eest antud viimane rändpunalippki jäi Järva sookollidele. Välja seda nüüd siiski ei toodud, hoitakse jonnakalt keldris. Juhataja Vello Jõeloo lubas selle anda hoopis põllumajandusmuuseumile. Ju siis on büroo jäänud parimaks tänaseni. Igatahes ohakais põlde on küllap vist Järvamaal kõige vähem.

Täna on maaparandusbürool hulganisti lisaülesandeid: elektri- ja sideliinide ehitamine taludele, kaevude rajamine, põldude lupjamine, teravilja otsetoetuste maksmise korraldamine ja kontrollimine ning palju muud.

Oma juubeliõnnitluses nentis maavanem Theo Aasa, et kuigi maaparandaja töö oli ja on alati raske, peavad Järva mehed taludele kindlaks toeks olema. Ja selle peamisele murelapsele – rahanappusele, lubas ta ka ise alati õla alla panna. Aga eks ole see nii ka teistes maakondades. Ja kui tahame, et kraavides ja dreenides ikka vesi voolaks, tuleks maaparandusrahale mõelda ka Toompeal.

Järvamaalt