Link kopeeritud!

Soome peaminister Mari Kiviniemi: keskendun alati faktidele

 (1)
Soome peaminister Mari Kiviniemi: keskendun alati faktidele
----

Ma esindan rahvusvahelisemat põlvkonda kui vanemad Soome poliitikud, ütleb värske Soome peaminister Mari Kiviniemi, kes peab eeskujuks Angela Merkelit.

 •• Peaminister Mari Kiviniemi, kui tegin teie isiku kohta pisut eelluuret, ei hakanud mulle silma midagi piinlikkust tekitavat, ei midagi kompromiteerivat.

Mis siis oleks pidanud välja tulema? Mida te siis lootsite?

•• Siit mu esimene küsimus: kas teil on alati olnud selline korraliku koolitüdruku kuvand? Kas võib öelda, et Soome Keskerakonna jaoks olete te ohutu valik?

Võib küll olla. (Leebelt.) Inimestele meeldib see, milline ma olnud olen. Keskendun alati faktidele ja poliitikale, mitte asjasse mittepuutuvatele teemadele. See ongi osa minu imagokujundusest – keskenduda faktidele.

•• Teie kohta on teada, et teil jätkub aega ka mõne hobi, näiteks jooksmise ja suusatamise jaoks, nagu ühele Põhjamaade peaministrile kohane. Kas te käite ka maratonidel?

(Naerab.) Ei, ma ei ole Alexander Stubb (Soome välisminister, Koonderakonna liige, kes tegeleb maratonijooksuga – toim). Kui ma õigesti aru saan, siis suhtub Andrus Ansip maratonidesse väga innukalt. Minu puhul on küsimus rohkem tõhusa töövõime hoidmises. Üritan veeta võimalikult palju aega oma lastega ja teha sporti koos nendega. Ja vabal ajal ma ka loen päris palju. See on mu hobi.

•• Mida te praegu loete?

Olen alati palju ajalehti lugenud. Kasvasin kodus, kus käis korraga viis päevalehte. Aga loen ka päris palju raamatuid. Viimasel ajal olen küll rohkem keskendunud memodele ja püüdnud õppida peaministri ametit. Seetõttu pole mul raamatute jaoks nii palju aega võtta. Ma pole suutnud veel lõpetada Barack Obama esimest raamatut „Audacity of Hope” („Lootuse jultumus” – toim), see on üks neist, mis on mu laual. Teine on soome kirjaniku Kira Poutaneni oma. Äsja sain kingiks. See on selline kerge lugemine.   

•• Kas te Sofi Oksaneni raamatuid olete lugenud?

Tema raamatud on suurepärased, „Puhastus” meeldis mulle väga. Ja „Stalini lehmad” meeldis ka.

•• Mis teile tema puhul muljet avaldab?

Ta on andekas. Mulle tõesti meeldib, kuidas ta kirjutab.   

•• On teil poliitikas ka mõni eeskuju, keda te imetlete?

Kui kedagi esile tuua, siis ehk Saksamaa kantsler Angela Merkel. Ta on väga sitke naine, kellel õnnestus saada konservatiivse erakonna juhiks. See juba on midagi. Nüüd on ta juhtinud oma riiki väga tugeva käega ja suutis valimised võita vaatamata sellele, et parajasti on Saksamaal majanduslikult üsna rahutu aeg. Olen kunagi olnud õpilasvahetuse käigus Saksamaal ja sellelgi põhjusel jälgin Saksa poliitikat.

•• Praeguseks olete peaminister olnud ligi kaks nädalat. Mis on teie prioriteet esimese saja või ütleme, kahesaja päeva jooksul? Mis on kõige põletavam?

Kõige suurem väljakutse on leida Soome tee majanduslangusest välja, kindlustada küllalt kiire majanduskasv ja parandada tööhõivet. Minu arvates on need kõige pakilisemad teemad. Ja muidugi peame leidma võimaluse riigieelarvet tasakaalustada, kuid see pole enam tänavuse sügise teema. See nõuab mitu aastat. Oleme ikka veel üsna ebakindlas majandusolukorras. Keegi ei tea täpselt, mis edasi saab, eriti kui arvestada finantsturu rahutust. Seetõttu on väga tähtis, et Soome valitsus tegutseks õigeaegselt ja suudaks otsuseid langetada, kui olukord muutub.

•• Peaminister Ansipilt kuulsite hulgaliselt muljet avaldavat statistikat Eesti majanduse kohta. Kas te kadestate Eestit?

Me imetleme Eestit, sest minu arvates on Eesti poolt sel rahutul ajal tehtu väga hea. See, et Eesti suudab täita Maastrichti kriteeriume ja ühineb euroalaga, on väga hea saavutus.

•• Soome tee on küll kriisi puhul olnud Eesti omast sootuks erinev. Soome võttis kriisi ajal suure laenu, mullu 13 miljardit eurot.

Loe veel

Jah, sest me tahtsime vältida mõningaid vigu, mida tegime 1990. aastate alguses, kui pidime kärpima riigieelarvet, kuna ei saanud välismaalt piisavalt laenu. Ka Soome pangad ja ettevõtted olid tollal väga viletsas seisus. Kuid nüüd on nad väga heas seisus, ükski pank ei vajanud valitsuse abi. Ja Soome ettevõtted on majanduslanguse päris hästi üle elanud. Selles kriisis oli meil valikuid ja me kasutasime neid nii, et inimesi ei jäetaks ühiskonnast kõrvale. Soome töötuse määr jõuab tänavu halvimal hetkel 9,5 protsendini. Kui meil kriis algas, siis paistis, et töötus kasvab 10–11 protsendini. Kuid praegune tase näitab, et meil on õnnestunud seda leevendada. Muidugi, see maksis. Ja laen tuleb edaspidi tagasi maksta, aga minu arvates oli väga tark tegu laenu võtta. Me tahtsime hoida oma põhjamaise mudeli edaspidigi toimivana.

•• Kui kerge või raske on teie hinnangul neid laene tagasi maksta?

Kõige tähtsam on, et meie sisemajanduse kogutoodang kasvaks piisavalt kiiresti. See teeb tagasimaksmise märksa lihtsamaks. Aga järgmisel aastal tõstame me energiamakse ja juba nüüd tõstame ühe protsendi võrra käibemaksu, 22 protsendilt 23 protsendile. See on esimene samm tagasimaksmiseks. Kuid esmajoones on tarvis ikkagi majanduskasvu. Ent meil on vaja ka suuremat avaliku sektori tootlikkust, on vaja mõningaid struktuurimuutusi. Pikas perspektiivis on vaja, et inimesed töötaksid kauem, et nad saaksid oma esimese töökoha varem, lõpetaksid kooli varem kui praegu kombeks. Aga ka seda, et nad töötaksid vanemaks saades kauem.

•• Kõrgem pensioniiga?

Jah. Me arutame seda ametiühingutega.  

•• Euroopas arutatakse praegu küll juba rohkem eelarve tasakaalustamist, teie aga räägite pigem majanduskasvust.

Tegelikult on see ju sama asi. Kui majanduskasv on piisavalt kiire, siis lahendab see suure osa probleemist. Kuid me peame ka oma kuludele selged piirid panema.

•• Teie kui kunagi majandust õppinud inimene mõjute igati Keynesi ideede kandjana.

Jah, see on tõsi. Kõik Soome poliitikud on keinsiaanid, valdav enamik vähemalt.  

•• Mida veel Soome majanduse tugevdamiseks teha tuleks?

Küsimus on selles, kuidas meie riik saab olla konkurentsivõimeline. Otsused, mis me homme tuumajaamade kohta langetame (neljapäeval hääletas Soome parlament kahe uue tuumareaktori rajamise poolt – toim), tagavad tulevikuks odava energia. Samuti oleme otsustanud subsideerida järgmisest aastast taastuvenergia tootmist ja meie eesmärk on jõuda selleni, et 38 protsenti energiat tuleks taastuvatest allikatest. Kõik see kokku annab meile uued võimalused luua uusi tooteid, mida on võimalik ekspo­r­tida.

•• Oma varasema karjääri jooksul olete olnud tuumajaamade vastane.

See on tõsi.

•• Mis teie hoiakut muutis?

Juba 2002. aastal, kui hääletasin viienda tuumajaama rajamise vastu, oli tegemist otsustava valikuga: kas me valime lihtsama tee ja käime tuumajaama rajamise rada või valime keerukama tee ja panustame rohkem taastuvenergiale. Me valisime esimese tee ja see otsus sai edasisteks aastateks langetatud. Kuna ka kliimamuutuste teema tõusis tõsisemalt päevakorda, siis muid lahendusi enam ei paistnud.

•• Mis te arvate, millal Soome majanduslangusest väljub?

Sellel aastal, sest prognoosi kohaselt on tänavune majanduskasv 1,5 protsenti. Kuid muidugi on otsustav tähtsus aasta lõpul. Võib eeldada, et töötuse protsent lõpetab kasvu sügise hakuks.

•• Kas me võime Soome välispoliitikas oodata mingeid uusi algatusi?

Tahaksin jätkata seni hoitud kurssi ega näe tulevikus vajadust suurteks muudatusteks. Eur­oo­pa Liit jääb meie peamiseks mänguväljaks ja me tahame olla aktiivsed ka teistes organisatsioonides nagu ÜRO. Meie roll on olla aktiivne liige.

•• Mõni Soome poliitik on aeg-ajalt julgenud mainida NATO-t.

NATO pole Soome valik. Selles mõttes ei kavatse ma meie hoiakut muuta. Soome jaoks pole NATO-liikmesus praegu aktuaalne.

•• Kuid kuidas on Venemaaga? Kas selles suhtes on oodata mingeid muudatusi?

Ma ei näe seal mingit muudatuste vajadust. Me vajame häid suhteid kõigi oma naabritega, Venemaaga sealhulgas. Meil on ka siiani olnud Venemaaga väga hea koostöö ja head suhted.

Jah, on paar väikest probleemi, nagu puidu tollimaks, aga üldiselt võib suhetega rahul olla.

•• Teie esimeheks saamine märgib Soome poliitikas ka põlvkonnavahetust. Õigupoolest on Soome erakondade juhid nüüd Eesti omadest nooremad. Keskerakonda jõudis see suurtest parteidest viimasena. Kas see tähendab mingit stiilivahetust?

Muidugi on sellel oma mõju, mis põlvkonda erakonna juht kuulub. Aga ma ei pea muudatust nii suureks. Esindan rahvusvahelisemat põlvkonda kui vanemad poliitikud. Kuid teiste suuremate erakondade juhid kuuluvad kõik ligikaudu samasse vanuserühma.

•• Koonderakonna juht Jyrki Katainen on ka enam-vähem teie eakaaslane. Kas teile tundub, et ka konkurents on Soome poliitikas rängemaks muutunud?

Seda on raske täpselt ennustada, aga ma arvan, et konkurents läheb päris kõvaks. Kolm suuremat parteid ei erine toetuse poolest üksteisest kuigi palju.

•• Kuivõrd erinevad teie majanduslangusest väljumise ideed konkurendi, Soome Koonderakonna omadest?

Konservatiivsem Koonderakond pole kunagi armastanud maksude tõstmist, nad on pigem langetamise poolt. Ja nemad on ka rohkem kulude kokkuhoiu poolt. Selles osas on mõningad erinevused. Ega meiegi armasta maksude tõstmist, aga asi pole ju selles: me tahame, et meie majandusmudel toimiks ka edaspidi.

Oleme väga huvitatud taastuvenergia arendamise paketist, Koonderakonnale on olulisem tuumaenergia. Meie oleme ka rohkem huvitatud kogu riigi arengust, et õppida ja elada oleks võimalik paljudes kohtades, mitte pelgalt kolmes suuremas linnas.

•• Oli see üldse midagi erilist, et naine sai erakonna esimeheks ja peaministriks?

Enam mitte. Ma pole ju esimene naispeaminister ja esimees. Juba kampaania käigus tuvastasin, et sugu pole mingi küsimus. Tegelikult oli juba enamik Matti Vanhaneni valitsuse ministreid naised – 20-st ministrist 12. Õigupoolest on praegu valitsuses vaid 11 naist. Kui Matti Vanhanen oli peaminister, siis oli valitsuse sooline jaotus parem.

Eluloolist

Mari Johanna Kiviniemi

Sündinud 27. septembril 1968 Seinajoel

•• Soome peaminister alates 22. juunist, Soome Keskerakonna esimees tänavu juunist

•• Sai peaministriks, kui senine parteijuht ja peaminister Matti Vanhanen lahkus ametist.

•• Esimene välisvisiit peaministrina Rootsi, teine 30. juunil Eestisse

•• 2010 aprillis toimuvad Soomes uued üldvalimised.

•• 2007–2010 regionaalminister

•• 2005–2006 väliskaubandusminister

•• 1995. aastast (26-aastaselt) Eduskunna liige

•• Õppinud Helsingi ülikoolis

•• Majandusteaduse bakalaureus, ühiskonnateaduse magister

•• Õppinud keskkooli ajal vahetusõpilasena Saksamaal.

•• Mängib flööti ja klaverit

•• Abikaasa ettevõtja Juha Louhivuori, lapsed Hanna (1997) ja Antti (2000)

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare