Sotsiaalkaitseminister: erivajadustega lapse ja tema pere teekond vajalike teenusteni muutub mugavamaks

Mul on hea meel, et Eestis on üha rohkem ühiskondlikku arutelu erivajadusega inimeste olukorra ja heaolu üle, nagu näitab Liis Ehrmingeri artikkel („Autistide arvu plahvatuslik suurenemine nõuab kiiret tegutsemist”). Ent meil on veel ka palju arenguruumi, peame tegelema ajale jalgu jäänud stigmade ja hirmude murdmisega.

2020. aastaks loob Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel psüühilise erivajadusega inimestele kodusemad ja paremad elutingimused. Selleks kaasajastatakse 1200 olemasolevat ööpäevaringset teenusekohta ning luuakse juurde vähemalt 200 uut toetatud elamise ja kogukonnas elamise kohta.

Osa psüühilise erivajadusega inimestest vajavad spetsiaalselt kohandatud elukeskkonda, et neil oleks võimalik elada inimväärset elu koduses keskkonnas. Enamikule piisab, kui on olemas normaalsed elutingimused ja mõningane tugi igapäevatoimingute juures. Erihoolekande kaasajastamise tulemusena leitakse neile koht kogukonnas, oma elukoha ja võrgustiku läheduses.

Uusi teenuskohti rajatakse nii korteritesse kui eramutesse, samuti ehitatakse ja renoveeritakse spetsiaalselt erivajadusega inimeste vajaduste järgi projekteeritud korter- ja peremaju. Eesmärk on tagada paremad elamis-, õppimis- ja töötamisvõimalused psüühilise erivajadusega inimestele. Erihooldekodude reorganiseerimiseks on planeeritud ERF vahendeid kokku 56 000 000 eurot.

Paar aastat on autismispektri häirega inimestele olemas olnud päevahoiuteenus. Sel aastal loodi uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele.

Paar aastat on autismispektri häirega inimestele olemas olnud päevahoiuteenus. Sel aastal loodi uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele, kellel on keeruline käitumine ja kes vajavad oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega. Seni ei olnud autismispektriga raske või sügava puudega inimestele spetsiaalset majutusega teenust ja nad kasutasid ööpäevaringset erihoolekandeteenust, mis polnud piisavalt täpselt kujundatud nende vajaduste järgi.

Hoolekandepoliitikas on üldiselt võetud suund, et inimene peab abi saama seal, kus ta seda enim vajab – kodus või selle lähedal. Samuti on oluline, et inimene saaks sealjuures asjakohast ja õigeaegset abi. Siin on väga oluline roll ka kohalikel omavalitsustel, kes peavad abivajajale ja tema lähedastele korraldama neid tugiteenuseid, mis võimaldavad inimesel võimalikult kaua oma kodus hakkama saada. Selleks on võimalik abivajajale pakkuda näiteks koduteenust, tugiisikuteenust või isikliku abistaja teenust. Viimase abinõuna peaks alles kaaluma asutusepõhist hoolekannet, nagu näiteks üldhoolekande- või erihoolekandeasutus.

Veebruaris plaanitakse avada taotlusvoor nädala- ja päevahoiuteenuse kohtade kohandamiseks ja uute teenusekohtade loomiseks. Selle teenuse sihtgrupp on suure hooldus- ja kõrvalabivajadusega inimesed, kes saavad teenust kasutades oma kodus, oma lähedastega koos edasi elada. Eesmärk on parandada päevahoiuteenuse kättesaadavust, luua inimestele sobivad teenusekohad ja suurendada päevahoiuteenuse pakkujate hulka. Taotlusvooruks on riigieelarvest ette nähtud 800 000 eurot.

Lisaks saatis sotsiaalministeerium sel kuul kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega vähendatakse erihoolekandeteenustele saamisega kaasnevat bürokraatiat. Samuti võimaldatakse suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada eelmainitud päeva- ja nädalahoiuteenust.

Edaspidi saavad päeva- ja nädalahoiteenust kasutada lisaks raske ja sügava intellektihäirega inimestele ka mõõduka intellektihäirega inimesed, kes vajavad väga palju järelevalvet ja tegevusjuhendaja kõrvalabi. Oleme võtnud eesmärgiks arendada paindlikke teenuseid, mis võimaldavad inimesel jääda elama oma koju. Päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumine parandab oluliselt sihtrühma toimetulekut ja vähendab lähedaste hoolduskoormust.

Iga laps on eriline ja neid laste eripärasid, mis vajavad rohkem pere ja asjatundjate tuge, tuleb märgata võimalikult varases eas. Suur roll laste abivajaduse avastamisel on perearstidel, lasteaia õpetajatel, lapsehoidjatel, õpetajatel üldhariduskoolis ja loomulikult vanematel. Abivajaduse märkamise kõrval on tähtis, et lapsele ja tema perele oleks tagatud vajalik tugi.

2018. aasta mais hakkasime kujundama lapsele ja tema perele mugavamat teekonda vajalike teenusteni, mille kättesaadavus oleks tagatud lapsele võimalikult lähedal, st lasteaias, koolis või kodus.

Praegu on erivajadusega laste vanematel keeruline vajalikku abi leida ja sellega kaasnev asjaajamine on nende jaoks sageli keeruline ning killustunud. 2018. aasta mais hakkasid sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Innove ning sotsiaalkindlustusamet kujundama lapsele ja tema perele mugavamat teekonda vajalike teenusteni, mille kättesaadavus oleks tagatud lapsele võimalikult lähedal, st lasteaias, koolis või kodus.

Koostöös mitme aktiivse kohaliku omavalitsusega ning haridus- ja sotsiaalteenuse osutajatega oleme välja töötanud lahendused, kus oluline roll on just kohalikel omavalitsustel. Eesmärk on lapse vajaduste hindamisel vältida dubleerivaid tegevusi ja pakkuda lapsele teenuseid igapäevases keskkonnas. Sotsiaalkindlustusamet kuulutab lähiajal välja konkursi leidmaks kohalikke omavalitsusi, kes aasta jooksul seda korraldust ka testivad.

Loodame pilootprojektiga näidata, et uus töökorraldus muudab abi kättesaamise inimesele lihtsamaks. Samaaegselt valmistame ette õiguslikke muudatusi, mis toetavad kohaliku omavalitsuse peamise rolli – oma elanike abistamise – lihtsustamist ja kliendi abivajaduse märkamist ning kodulähedaste asjakohaste teenuste osutamist.

Lisaks on 2015. aastast rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest tugiisiku- ja lapsehoiuteenust. Samuti toetatakse kohalikke omavalitsusi teenuste arendamisel, et pakkuda senisest rohkem tuge nii abivajajatele kui ka nende hoolduskoormusega lähedastele. Eelmisel aastal rahastati raske ja sügava puudega laste tugiisiku- ja lapsehoiuteenust ca 7 miljoni euroga.

2018. aastal loodi dementsuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. Keskuse ülesanne on pakkuda nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldada teavituskampaaniaid jms.

Üle-eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega.

Arutelu koht on, kas tulevikus võiks luua analoogse kompetentsikeskuse ka autismispektri häirega inimeste ja nende lähedaste toetamiseks. Selline kompetentsikeskus suudaks pakkuda ka vajalikku teadmist haridusvõrgustikku, et meie haridussüsteem suudaks üha paremini toetada iga inimese võimete kohast õpet, pakuks vajadusel tuge ning aitaks inimesel olla valmis võimalikult hästi ise elus toime tulema.