Vastavalt hanke tingimustele peavad uued teenusepakkujad olema läbinud 90 tunni ulatuses naistevastase vägivalla koolitust. Siinjuures tuleks meenutada, et liidu pakutud nõue ohvriabi seaduse väljatöötamisel oli, et abistajad peavad olema läbinud vähemalt 40 tunni ulatuses koolitusi. Seega ei saa kuidagi väita, nagu oleksid nõuded uutele teenusepakkujatele liiga leebed.

Hinda vaadatakse tugikeskuste hankeprotsessis alles kõige viimasena. Hankes kvalifitseerumiseks tuleb kõigepealt täita tingimused, mis on seotud töötajate kogemuse ja koolitatusega. Alles siis, kui need on täidetud, hakkab rolli mängima hind.

Hanke tingimused olid loodud tugikeskuste senist kogemust arvestades ja riik kahtlemata soovis, et senised tegijad hankel ka osaleksid. Näiteks varjupaikade liidu liikmetest osalesid hankes edukalt kolm ja nemad abistavad naisi ka praegu. Seega, kui keegi hanke tingimustele ei vastanud või hankes ei osalenud, ei saa tema valituks mitteosutumist kuidagi karistuseks pidada.

Kuidas täpselt peavad hanke võitjad teenust osutama, on sätestatud 2017. aastal kehtima hakanud uues ohvriabi seaduses ja teenusekirjelduses. Järelevalvet tugikeskuse teenuse osutaja üle teeb Sotsiaalkindlustusamet. Toimiv teenus on tagatud igas maakonnas ning koostöö teenuse osutajatega on aktiivne. Teenuseosutajate kontaktid leiab siit:

Oleme paljugi suutnud

Ja lõpetuseks veidi ka seni tehtust. Enne 2017. aastat, mil jõustusid ohvriabi seaduse muudatused, said naiste varjupaigad toetust sotsiaalministri eraldistest ja Hasartmängumaksu nõukogult. Puudusid selged reeglid ja kindlad nõuded teenuse osutamiseks, rahastuses polnud järjepidevust. 2017. aastal jõustunud ohvriabi seaduse muudatusega reguleeriti esmakordselt naiste tugikeskuse teenus. See on nüüd riiklik teenus, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

Mullu aprillis kutsus Sotsiaalkindlustusamet kokku naiste tugikeskuse teenuse arendustöörühma, kuhu olid kutsutud kõik naiste tugikeskused ja teised olulised võrgustikupartnerid. Arendusrühma eesmärk on kokku leppida ühtsetes teenuse standardites, dokumentatsioonis ja omavahelises koostöös, et tagada abi vajavatele naistele optimaalne teenus ning pakkuda vajalikku abi.

Tänaseks on juba palju tehtud. Analüüsiti ja kirjeldati klientide vajadusi, huvigruppide ootusi ja mõju, teenuse sisu ja protsessi, klienditeekonda teenuse vajaduse märkamisest kuni teenuselt lahkumiseni. Samuti loodi ühtlustatud klienditöö protsess, mis oleks ühtseks aluseks teenuse pakkumisel, ning analüüsiti töörühmades alternatiivseid teenuse korralduslikke mudeleid. Kõikide osapooltega koostöös täiustati teenuse kirjeldust, mis oli ka hanke tehnilise kirjelduse aluseks. Kogu sellesse arendusprotsessi, mis jätkub ka sel aastal, on olnud aktiivselt kaasatud ka tugikeskused.