Sousti ja kartuliga maailma tipus
Tänane Päevaleht refereerib Emori uuringut, mis on läbi viidud Balti riikides. Meie erinevused lõunanaabritega pole märkimisväärsed: hommikusöögiks süüakse igal pool võileibu, eestlastel on aga harjumus teiste Balti riikide elanikest rohkem mune ja piima tarbida.
Lõunasöögiks söödavate roogade osas on erinevused kolme Balti riigi elanike vahel suhteliselt väikesed. Põhiroaks on enamasti traditsiooniline praad või supp. Läti eristub pisut suurema supi sööjate osakaaluga.
Õhtusöögiks söövad eestlased praadi sagedamini kui lätlased-leedulased.
Pööre läände ei ole meie toitumistavasid kuigivõrd muutnud. Hoolimata kaubaküllusest on eestlane jäänud truuks oma kodumaisele toidule, värviline keemia ei ole suutnud meid ahvatleda. Tänu konservatiivsele ja lihtsale toidule on nüüd eestlase toidulaud üks maailma tervislikumaid.
Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kinnitas, et eestlased on üks parema toitumisharjumusega rahvas maailmas, kirjutab Päevaleht.
“Meid ei tasu üldse võrrelda teiste rahvaste, eriti ameeriklastega - eestlased toituvad võrratult paremini,” väitis ta. “Meil on ju pakse inimesi vähe, samal ajal on Ameerikas ülekaalulisi 40 miljonit.
Zilmer lisas, et võib-olla tarbivad eestlased magusat pisut rohkem kui hea oleks, kuid ka see ei ole väga laialt levinud. Ta toonitas, et kui eestlased ostavad poest Eesti päritolu kaupa, söövad nad väga kvaliteetset ja kasulikku toitu. “Kui uurida ükskõik millist meie põllukultuuri saadust, selgub ikka, et see on oluliselt puhtam ja tervislikum kui välismaine,” rääkis ta.
Aeg-ajalt kostub gurmaanide nurinat, et Eestil puudub oma rahvusköök, millega võõramaalasi ahvatleda. Verikäkk? No, thanks. Sült? Tangupuder? Mis on need võrreldes Itaalia pastaga, Ameerika steaki´iga Kaukaasia kebabiga, Mehhiko burritos´ega? Carrot cake´ist või Belgia vahukoorega vahvlitest rääkimata.
Häbeneda pole midagi. Mida rohkem hakkavad arenenud riikides inimesi kimbutama allergiad, kõrge kolesteroolitase, rasvtõbi ja muud toitumisharjumustega tihedalt seotud hädad, seda enam pöörab maailm oma silmad puutumata loodusega Eestile, kus inimesed lubavad endale ökoloogiliselt puhast toitu iga päev. Läänes on see jõukate toidufriikide privileeg.
Muidugi ei väida keegi, et Eestis “naftatoidud” kauplustes üldse peale ei lähe. Noored armastavad hamburgerit ja popkorni küll.
Omamoodi positiivselt mõjutab tervislikku toitumist ka kõhn rahakott. Inimestel ei ole lihtsalt raha, et osta poest välismaa imetoite. Väga paljud kasvatavad suvila taga peenramaal oma porgandid-kapsad ise.
“Toitumisharjumused sõltuvad ka sissetulekust - uuringu käigus avastasime, et osad kõrgema sissetulekuga inimesed on nn avatud kõigeproovijad,” kirjeldas Eesti, Läti ja Leedu elanike toitumisharjumuste uuringu projektijuht Katrin Männaste. “Teine osa rikkamaid aga tahab omale lubada lihtsalt parimat - praade ja kallist toitu.”
Sa oled see, mis sa sööd. Miks mitte minna maailma loosungiga “Eesti - tervisliku toidu tipptase”?
