STEVE FULLER: Meie virtuaalne keskaeg
Vikipeedia on nii kiiresti küberruumi pärisosaks saanud, et selle tegelikku olulisust ei ole tähele pandud. Pärast oma kuuendat aastapäeva sel aastal on Vikipeedia järjekindlalt olnud kümne enim vaadatud veebilehe hulgas. Iga päev konsulteerib sellega seitse protsenti maailma 1,2 miljardist internetikasutajast.
Vikipeedia on entsüklopeedia, millesse saab panustada igaüks, kel on mõõdukalt aega ning eneseväljendus- ja arvutikasutamisoskusi. Igaüks võib sissekande lisada või olemasolevat muuta – tulemused on kohe kõigile näha – ja vaidlustada.
Havai juurtega sõna “Wiki” lisati 2007. aastal inglise keelde, märgistamaks midagi kiiresti tehtavat – praegusel juhul muutusi jagatud teadmiste kogumikku. Umbes 4,7 miljonit “vikipeedialast” on nüüdseks koostanud 5,3 miljoni sissekannet, millest kolmandik on inglise keeles ja ülejäänu enam kui 250 keeles. Veelgi enam – on suhteliselt suur grupp tõsimeelseid kirjutajaid: umbes 75 000 “vikipeedialast” on teinud vähemalt viis sissekannet ükskõik millise 30 päeva jooksul.
Artiklite kvaliteet on ebaühtlane, mida võib ka iseorganiseeruvalt protsessilt oodata, aga see ei ole ainult halb. On õige, et seksinäljas meessoost nohikute lemmikteemad on häirivalt täpsete detailideni lahti kirjutatud, samal ajal kui vähem ihaldusväärsed asjalood on “söötis põld”. Siiski, nagu ütleb Chicago ülikooli juuraprofessor Cass Sunstein, viidatakse Vikipeediale USA kohtuotsustes tänapäeval neli korda rohkem kui Encyclopedia Britannicale. Veelgi enam, ajakirja Nature 2005. aasta hinnang kahele entsüklopeedia võrdselt arendatud teadusartiklitele leidis, et Vikipeedia keskmine oli neli iga Britannica kolme vastu. Vahe on sestsaadik pigem vähenenud.
Vikipeedia arendajad kuulutavad seda “Veeb 2.0” tulekuna. “Veeb 1.0” võimaldas suurte andmekogude hoiustamist ja edasi andmist; “Veeb 2.0” teeb protsessi interaktiivseks, eemaldades viimased piirid. Teadmiste tootjate ja tarbijate vaheline terav lõhe sai alguse vaid 300 aastat tagasi, kui raamatutrükkalid tagasid oma ametile kiirelt areneval kirjandusturul piraatluse eest kuningliku kaitse. Nende edu pärand, autoriõigus, takistab endiselt katseid teha küberruum vabaks ideede vahetamise kohaks. Varem oli vähem lugejaid ja kirjutajaid ning neil oli suhteliselt otsene ligipääs üksteise töödele.
Õigupoolest tekkis Vikipeedia kogukonna väiksem ja killustatum versioon esimeste ülikoolide esiletõusuga 12. ja 13. sajandi Euroopas.
Varakeskaja suured ornamentaalsed käsikirjad andsid teed kaasaskantavatele “käsiraamatutele”, mis olid kujundatud kirjutussule kergema puudutuse jaoks. Kuid nende raamatute lehti tehti loomanahast, mida oli kerge üle kirjutada. Seetõttu oli tihti keeruline autorsust tuvastada, sest tekst võis koosneda näiteks loengu mahakirjutusest koos ümberkirjutaja kommentaaridega, mida oli ehk ka raamatu käest kätte käies muudetud.
Vikipeedia heastab mitmed sellised tehnilised probleemid. Iga sissekande muutus loob automaatselt jälje, mida võib lugeda kui palimpsest – teksti, mis on edukalt üle kirjutatud. Veelgi enam – “jutulehed” annavad võimaluse arutleda muutuste üle. Kuigi “vikipeedialased” ei pea oma tekstist koopiad teistega jagama – sest kõigil on see olemas –, on Vikipeedia sisu muutmise reeglid sügavalt keskaegsed.
Keskaja demokraatia
Vikipeedial on kolm reeglit: 1) ei algupärastele uurimustele 2) neutraalne vaatenurk 3) kinnitatavad andmed. Need on reeglid inimestele, kellel on ligipääs teatmeteostele, kuid mitte võimu neid hinnata. Selline oli keskaja epistemoloogiline seisukoht, mis eeldas, et kõik inimesed on võrdsed, kuid alamad seletamatust Jumalast. Inimesele jäi parimal juhul täiuslikult tasakaalus dialektika. Keskajal koorus sellest arvamusest akadeemiline vaidlus. Küberruumis vaadatakse sellest tihti üle kui “trollimisest” (trolling – provokatiivsete, väiklase ja mittetahetud internetipostituste tegemine), mis on Vikipeedia kvaliteedikontrolli selgrooks.
Vikipeedia kannab endas demokraatlikku keskaegsust, mis ei tunnusta kontrollitavate allikate puudumisel isikliku ekspertiisi. Kasutamaks sellist ideaali täielikult ära võiks teha Vikipeedias osalemise kohtusuutlikuks vanemate kursuste üliõpilastele ning magistrikraadi taotlejatele kogu maailmas. Nende tudengite käitumisnormid vastavad täpselt Vikipeedia sisureeglitele: kelleltki ei eeldata algupärast uurimistööd, vaid teadmist, kus on uurimismaterjalid ning kuidas nende üle vaielda.
Tudengite kohustuslik osalemine ei parandaks mitte ainult Vikipeedia juba olemasolevat märkimisväärset kollektiivset teadmiste hulka, vaid võiks ka aidata ohjeldada akadeemikute elitistlikke teesklusi.
Copyright: Project Syndicate/Institute for Human Sciences, 2007.
