Südamehaigete riiklik taastootmine
Meie riigi kogemustest oleks palju õppida paljudel üle jõu elavatel riikidel, nagu Kreekal, Iirimaal, Portugalil, Hispaanial, Itaalial ja ka Belgial. Üsna huvitav oleks teada, mida arvavad näiteks Belgia arstid, kui valitsus tuleks lagedale plaaniga vähendada haigushüvitisi, nii nagu seda tehti 2009. aastal Eestis.
Kui 1. juulini 2009 maksis haigekassa sotsiaalkindlustusega hõlmatud isikule haiguslehe alustamise järgsest päevast 80 protsendi suurust hüvitist tema viimase kuue kuu palgast, siis juba mõnda aega on reeglid teised. Riik elab endiselt paastuelu ja haigekassa maksab alates üheksandast haiguslehe päevast 70-protsendilist hüvitist. Haigestumise neljandast kuni kaheksanda päevani peab hüvitise tasumise eest hoolitsema tööandja.
Gripihooaeg on täies hoos ja viirushaigused murravad inimesi aega, kohta, sugu ja vanust valimata. Seega on haigushüvitiste teema väga aktuaalne. Ainuüksi jaanuari esimese nädalaga registreerisid perearstid üle 4200 ülemiste hingamisteede viirusnakkuse juhu. Pole võimatu, et jaanuaris murravad viirushaigused mõneks päevaks maha kuni 20 000 inimest.
See arv oleks väiksem, kui haiged püsiksid kodus ega käiks tööl. Kuid ega siis terve mõistusega inimene, kellel on tarvis ülal pidada peret, maksta autoliisingut ja majalaenu, ei loobu kergekäeliselt nelja tööpäeva palgast! Kodus saab haige olla kas väga rikas ja rahaliselt toimetulev inimene või töötu.
Niisugune seisukoht valitseb nüüd ühiskonnas, ent oma olemuselt on see täiesti haiglase mõtlemise vili. Haige inimese koht on kodus ja väga haige inimese koht haiglas! Riigi tervisepoliitika on aga jõudnud punkti, kus riik enam haigetega tegelda ei taha, tegeldakse üksnes väga haigetega. See tähendab, et haiguste raviga tegeldakse, kuid haiguste ennetamise ja viirushaiguste leviku tõkestamisega mitte.
Püstijalu põdemise hind
On tõenäoline, et rahaline kasu, 12–15 miljonit eurot, mis riik aastas haigekassa eelarves haigushüvitiste näol kokku hoiab, on pikas perspektiivis näiline kokkuhoid. Võtame kas või gripi tüsistuste loetelu: bakteriaalne kopsupõletik, gripiviiruse põhjustatud viiruslik kopsupõletik; lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon; krooniliste haiguste, näiteks südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine.
Lisaks võivad gripi tüsistusena esineda ka südamelihase põletik ja südamepauna põletik. Nende haiguste ravi on aga väga kulukas. Üks südameoperatsioon võib maksta kümneid tuhandeid eurosid. Gripi tüsistusena saadud krooniliseks kujunev tervisehäda võib ravimihüvitiste ja tulevase ravi näol riigile maksma minna veelgi enam.
