Südamehaigused algavad lapseeas

"Meil on käes tohutu info, oleks seda ainult kuhugi panna," ütleb arstiteaduse aastapreemia laureaat Lagle Suurorg.

Tänavuaastase arstiteaduspreemia said südame-veresoonkonna haiguste ennetamise põhisuundade väljatöötamise ja ellurakendamise eest meditsiinidoktor Olga Volozh ja meditsiinikandidaadid Lagle Suurorg, Merilaid Saava, Elionora Solodkaja ja Inna Tur.

Preemia saanud teadustöö põhineb 1988. aastast alates tehtud epidemioloogilistel uuringutel. Uuringus oli kolm põhisuunda: täiskasvanute kardioloogilist uurimisrühma juhendas Olga Volozh, toitumist Merilaid Saava ja laste profülaktilist kardioloogiat Lagle Suurorg.

Täiskasvanute südamehaiguste riskifaktoritega hakati Eestis tegelema 1980. aastate algul, lasteprogramm liitus sellega 1986. aastal. 1988. aastal lülitus Eesti laste riskifakorite uurimine ametlikult Maailma Tervishoiuorganisatsiooni laste töörühma, mille töös osaleb praegu aktiivset 13 riiki (sealhulgas Eesti).

Haigusi tekitab eluviis

Lagle Suuroru juhitav töörühm asus esimesena Eestis propageerima seisukohta, et põhilised täiskasvanuhädad - südamehaigused ja vähktõbi - saavad alguse loote- või varasest imikueast. Raskeid haigusi saab vältida, kui õigel ajal riskifaktorid välja selgitada, tervislikke eluviise järgida ja võimalikud haiguste algmed välja ravida.

Eluviiside seos krooniliste haigustega saab üha enam selgemaks. "Läinudaastase Nobeli preemia sai teadlane, kes avastas erilise geenitüübi, mis on osale inimestest looduse poolt antud. Kui seda geeni omav inimene hakkab suitsetama, tõuseb tema risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse juba varases eas kaks ja pool kuni neli korda," selgitab doktor Suurorg teaduse suundumusi.

Kuid Lagle Suuroru juhitav teadusrühm alustas 1986. aastal "pimesi", sest polnud kuigi palju võimalusi välismaist kirjandust hankida ja soetada kontakte piiri taga. Uurimisrühm alustas sellest, et hakkas välja selgitama üldteada riskitekitajaid kooliõpilastel: suitsetamine, väheliikuv eluviis, toitumisvead, ülekaalulisus, kõrge vererõhk.

Riskifaktorite avastamisel on oluline osa kolesterooli määramisel, lipiidide ehk rasvade määramisel veres ja ainevahetushäirete kindlaks tegemisel. 1990. aastate algul hakati neid vereuuringuid vähem tegema, sest üldise Moskvaga suhete jahenemise käigus lõpetati laboratoorsete analüüside saatmine suurde pealinna. "Nüüd ei peetagi õigeks igalt lapselt uuringuteks pidevalt verd võtta," sõnab Lagle Suurorg.

Uurimise esimene etapp lõppes 1992. aastal. "Kui andmed kokku võtsime, selgus, et 65% lastest on olemas üks või teine riskitegur - natuke ehmatas ära küll! Kuidas siis ikka nii paljudel, lapsed käivad ju pidevalt arsti juures, tekkis küsimus," meenutab doktor Suurorg. Kuid ohustatud laste arv on veelgi suurem, sest uuringus ei kajastu lipiidide ainevahetushäired, mida esineb 39% lastest. Et leida riskitegurite "trendid", tuleb uuringuid korrata 4-5 aasta tagant.

ülekaalulised ja väheliikuvad

Tervishoidu ei saa juhtida, kui ei tea, mis toimub. Kuid Eesti meditsiinistatistika ei näita, kui palju on meil suitsetavaid, alkoholi ja narkootikume pruukivaid lapsi või kui paljud alaealised veedavad enamuse aega istudes. Alles sel aastal hakatakse juurutama kaalukasvukõveraid ja võrdlevanalüüse, mis lihtsalt ja graafiliselt näitavad lapse arengut ja tervislikku seisundit. ""Tervishoiu andmepangast" on puudu palju asju, mis peaksid meid huvitama, kui sooviksime oma riiki tulevikus terveid täiskasvanuid," nendib Lagle Suurorg.

Veel 1980. aastatel ei hoolinud lastearstidki teadurite selgitustest kuigivõrd. Pediaatrid ei pidanud ravialuste tervist 40 aasta pärast "oma alaks". Kuid teadusuuringute eesmärk on ikkagi rahva tervise parandamine. "Teadlased üksi ei tee midagi ära," tõdeb Lagle Suurorg, kes tahab, et lapsevanemad, meedikud ja õpetajad hakkaksid laste tervisesse hoolikamalt suhtuma.

Vaatluse, pikkuse ja kaalu hindamise, vererõhu mõõtmise standardküsitlustega teeb kooliarst kindlaks peamise, mida täiskasvanuhaiguste ennetamiseks on vaja. "Kui kooliarst last vaatab, peaks selgeks tegema kõik põhilised asjad, mis lapse tervist nüüd või tulevikus ohustavad. Ja need ei ole ainult riskitegurid, vaid kogu tervisekäitumine - ka teadmised ohutust liiklemisest ja seksuaalelust."

Riskiteguritel on omadus kuhjuda: laps, kes suitsetab, hakkab tingimata tarvitama varem alkoholi ning alustab tihti enne eakaaslasi aktiivset suguelu. Ja kui kooliarst ka mingi riskiteguri avastab, jääb tavaliselt kõik sinnapaika. Näiteks on 80% paksudel lastel ülekaalulised vanemad - ilmselt pole perel tekkinud motivatsiooni olla kõhn. Toitumisest jm tuleks rääkida ka paksu lapse vanematega.

Istuva eluviisiga lapsi on rohkem, kui arvame. Vanemad ei tunne selle pärast tavaliselt muret. Ta jookseb palju, ütlevad emad. Lagle Suurorg vaidleb üldlevinud arusaamale vastu: "Oleme pannud lapsele peale ööpäevaks pulsitestri. Jah, ta jookseb palju, kuid aktiivsust, kus pulss tõuseb treenituse piirini ja laps liigub vajaliku intensiivsusega, tuleb nädalas vaid natuke üle tunni. Vaja oleks pool tundi päevas."

Lasteprogrammi uuringutulemused on kaante vahel, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raha eest trükiti seda 50 eksemplari. "õpetajal, kes räägib õpilastele kas suitsetamisest või liigsest kehakaalust, võiksid olla käepärast täpsed andmed," ütleb Lagle Suurorg, kes otsib kedagi, kes oleks huvitatud broshüüri laiemas tiraazhis väljaandmisest.

Terviseloengu kasu

Mõnedel andmetel toob üks haiguste ennetamisse paigutatud kroon 36 krooni eest kasu. Inglismaal on välja arvutatud, et kümneminutiline terviseloeng maksab paarsada naela. Kui selle tulemusel muudab oma eluviise ja hoiab ära koronaarkirurgilise operatsiooni kasvõi ainult üks inimene, siis säästab see sadu tuhandeid.

Iga kümnes Nõmme laps on lastehaiglas arvel kroonilise haigusega. "Vähemalt üks kord viie aasta jooksul tuleb leida aega temaga põhjalikult tegelda - rääkida toitumisest ja liikumisest, koormust testida jne," selgitab doktor Suurorg, kes teadustöö kõrvalt on Nõmme lastehaigla peaarst. Koormatud pärilikkusega peredes tabab haigus varem või hiljem ka lapsi ja lapselapsi. Mida põlvkond edasi, seda varem ilmub haigus.

1991. aastal loodi Nõmme lastehaiglas koos kardioloogia instituudiga lipiidikabinet. Siin nõustatakse nende perede lapsi, kus vanemad on enne 55. eluaastat põdenud infarkti või kelle perekonnas on esinenud südameveresoonte skleroosi. Nõustamiskabinetis käib näiteks lapsi, kelle isa on juba 38-aastaselt insulti surnud.

Doktor Suurorg möönab, et Eestis maailmatasemel teadusavastusi ei tehta. Teadlaste ülesanne on teavitada elanikke, poliitikuid ja arstkonda, et tulevaste täiskasvanute tervis sõltub lastele kulutatud rahast ja hoolest.

EHA LAANEPERE