Link kopeeritud!

Sürrid jäävad alati nooreks


Eile oma 60. sünnipäeva tähistanud Andres Ehini elukäiku sisse vaadates võib kergelt järeldada, et sürrealistlikuks luuletajaks saamine oli talle juba ette kirjutatud. Ta tundlik iga sattus nõukogude rezhiimi esimesse hingamispausi 1950. aastate lõpus. Kirjandusse tuli ta eesti luule sõjajärgse modernismi laineharjal 1960. teisel poolel, olles enne seda töötanud Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas (kõlab juba ise sürrealistlikult!). Vähem kummaline polnud Ehini tegevus Küsimuste ja Vastuste toimetajana ning Sirbi ja Vasara peatoimetaja asetäitjana, millest ta võib vesta tundide viisi anekdootlikke lugusid. Reaalse sürriga olid Ehinil kokkupuuted ka NLKP liikmeksoleku ajal 1968–89. See, et Ehin komparteist lahkumise järel leidis tee sotsiaaldemokraatide kilda, kõneleb ta tundlikust sotsiaalsest närvist ja enese kui "poliitilise looma" tunnistamisest. Ehin on olnud Raplas arvamusliider.

Sürrealism on teatavasti üks modernismi avaldusi ja põhineb eeskätt keelemängu kaudu reaalsuse nihestamisel. Ehini luule, millest nüüd on lugejale kättesaadav ka äsjailmunud esinduskogu "Alateadvus on alatasa purjus", esindab eesti sürrealistliku luule teravmeelset ja absurdilähedast poolt, erinedes Alliksaare filosoofilisemast eesmärgiseadest. Ehin on end tunnistanud kõige järjekindlamaks Ilmar Laabani õpilaseks. Ja tõepoolest, nii Laaban kui ka Ehin on sürrealismi viljeldes ajanud eesti luulesse nii suveräänse vao, et juurdetulijatel ja katsetajatel pole suurt mänguruumi selle uueks ümbermängimiseks. Meenub, et luuletajana oma peiaripõlve alustanud Jüri Üdi tunnistas Ehinit oma eelkäijana. Üdil-Viidingul läks korda 1960. aastate luule paradigma see suund murda ja oma tee rajada. Eks näis, kas järgnev luuleaeg suudab üle hüpata Hiire-Alliksaare-Laabani-Ehini varju. Karl-Martin Sinijärvel näikse olevat parimad väljavaated, jõuliselt on katsetanud ka Arne Merilai. Andres Ehin ise on aga kirjutanud end juba eesti luule klassikasse.

Andres Ehin 60

Sündinud: 13.03.1940 Tallinnas

Õppinud: lõpetas Tallinna 21. keskkooli 1958 ja TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna 1964 soome-ugri keelte alal

Töötanud: õpetajana Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas, ajakirjade Küsimused ja Vastused, Kultuur ja Elu ning Mana, samuti Sirbi ja Vasara ning ENE toimetustes

Luuletaja, toimetaja, tõlkija; kutseline kirjanik aastast 1974

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare