BNS-i lühiuudise kohaselt siiski esialgu mitte valitsus, vaid koalitsiooninõukogu leppis kokku, et tänavusügisene kellakeeramine jääb viimaseks. Kui aga koalitsiooninõukogu kokkulepe vormistatakse valitsuse määruseks või parlamendi seaduseks, siis võiks euroskeptikud tõepoolest lausa rõõmupidu pidada, sest tegemist oleks tagumikunäitamisega ühele Euroopa integratsiooni konkreetsele saavutusele.

Ühtses ajas sujub side ja transport ladusalt

Euroopa Liit on ajanäitajate koordineerimisega tegelnud pikka aega. Europarlament on aastatel 1980–1997 välja andnud kaheksa direktiivi, mille rakendamisel on saavutatud järjest suurem ühtsus suveaja kasutamisel. Ideaali lähedale jõuti 1995. Aastal, mil kõik liikmesriigid läksid suveajale samaaegselt, kuid jäid erinevused suveaja lõpetamisel mandririikides ning Inglismaal ja Iirimaal. Aastast 1996 saavutati täielik sünkroonsus: kõikides EL-i liikmesriikides algab suveaeg märtsi viimasel pühapäeval kell 1 Greenwichi Keskmise Aja (GMT) järgi ja lõpeb oktoobri viimasel pühapäeval kell 1 GMT järgi. 1997. aasta kaheksanda direktiiviga kehtestati see ajakorraldus aastateks 1998, 1999, 2000 ja 2001. Direktiivi rakendavad kõik liikmesriigid.

Suveaja Eestis keelustamise eestvõitlejaile Andres Tarandile ja Selma Teesalule omistatud väited, nagu oleks Inglismaa või Prantsusmaa loobunud suveajast, on kahetsusväärsed eksitused.

Seni on EL-i liikmesriikidel olnud vabadus valida, millist vööndiaega nad kasutavad. Geograafiliselt Kesk-Euroopa ajavööndis asuvad riigid kasutavad selle vööndi aega. Naabritega lävimise lihtsustamiseks on lääne poolt Kesk-Euroopa ajavööndisse "kolinud" Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg. Ka Inglismaale on ääri-veeri märku antud, et ta võiks kasutusele võtta Kesk-Euroopa aja, aga nullmeridiaani omanike uhkus pole seda seni lubanud ning inglaste kellad käivad üks tund tagapool keskeurooplaste omadest.

Euroopa Liidu direktiivid pole kohustuslikud teistele riikidele, kuid praktiliselt kõik Mandri-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, kasutavad suveaega sama reegli järgi nagu liit. Miks nad seda teevad, ons tegemist rumalusega? Üldsegi mitte, nad usuvad EL-i direktiivi selgitust, et "aja ühtsus on tähtis turu ladusaks funktsioneerimiseks ja transpordi ning side sujumiseks".

Oleks väga kummaline, kui Eesti, kes taotleb eduka transiidimaa staatust, loobub riikidevahelist transporti hõlbustavast tegurist. Pealegi, kui mitte formaaljuriidiliselt, siis sisuliselt kindlasti on Eesti siiski juba kohustunud kasutama suveaega samamoodi nagu Euroopa Liit. On ju Eesti nn Euroopa lepingu allkirjastamisega andnud lubaduse lähendada seadusi ja ühtlustada standardeid. Suveajast loobumine enne aastat 2002 tähendaks aga hoopis vastupidist – taganemist juba saavutatud ühtsusest, mis Euroopa lepingu vaimuga kohe kuidagi ei sobi.

Suveajast ei saa loobuda üle öö

Ja veel, suveajast lahtiütlemisega juba järgmisest aastast on euroopalike tavade mõttes lootusetult ja ohtlikult hiljaks jäädud. EL-i kaheksas direktiiv annab ka siin mõõdupuu, millest ühendusse pürgijad peaksid eeskuju võtma. Valmistamaks ette aastate 2002 ja edasi ajakorraldust EL-is, tuleb Euroopa Komisjonile esitada ettepanekud enne 1. jaanuari 2000, nende alusel koostatav direktiiv peab olema valmis 1. jaanuariks 2001. Seega uus ajakorraldus vormistatakse ja tehakse teatavaks rohkem kui aasta enne selle rakendamist. See on ka elementaarselt arusaadav, sest tänapäeval planeeritakse tegevusi, sealhulgas transpordivoogusid, pikalt ette.

Eelöeldust on üsna üheselt selge, et euroopalik tee suveajast loobumiseks ei ole lühike ega otsene. Mõistlik on kõigepealt välisministeeriumi oskusi kasutades korraldada Euroopa Komisjonile tingimata veel tänavu ettepanekud suveaja kaotamiseks Euroopas. Kui need on hästi põhjendatud ja veenvad, siis võib loota, et EL loobub suve-aja kasutamisest alates 2002. Pärast seda, kui vastav EL-i üheksas direktiiv on alla kirjutatud, on aeg sellega ühineda Eestil ja kahtlematult teeb nii ka ülejäänud Euroopa.

Mida teha aga siis, kui EL suveajast ei loobu, kas siis peaks Eesti loobuma ühepoolselt, sest koalitsioonilepingus on kirjas, et koalitsioon lõpetab sesoonse üleminekuaja kasutamise? Kahjuks pole sel juhul koalitsioonilepingus kirjapandut võimalik täita, sest lepingu osas "Eesti Euroopasse" on sätestatud: "... koalitsioon: 1. tagab 1. jaanuariks 2003 Eesti tegeliku valmisoleku liitumiseks Euroopa Liiduga; 2. ei muuda olemasoleva ja hästi toimiva siseriikliku eurointegratsiooni põhimõtteid, tõhustab oluliselt integratsioonitegevust ja suurendab valitsuse osa selles".

Suveaja ühepoolse kaotamisega valitsus ei tõhustaks, vaid lõhuks integratsioonitegevust ega tagaks valmis-olekut liitumiseks Euroopa Liiduga.