Sven Mikser kindral Bradshaw hoiatusest: Putini plaanid ei pruugi piirduda vaid Krimmi ja Ida-Ukrainaga
NATO kollektiivne konventsionaalne sõjajõud ületab Venemaa oma mitmekordselt, kuid Kremlis usutakse, et Läänemere regioonis on jõudude vahekord pigem Venemaa kasuks. Alates 2008. aasta Gruusia-vastasest sõjast on Venemaa kaitse-eelarve kasvanud ligikaudu 50 protsendi võrra ning oluline osa sellest kasvust on investeeritud vägede kiire ümberpaigutamise võimesse. Seetõttu on nn välksõja ennetamine NATO vastusammude seas prioriteediks.
Sisuliselt tähendab see kolme asja: paremat luure- ja eelhoiatusvõimekust, NATO üksuste kiirreageerimisvõime parandamist ja üksuste ning varustuse ennetavat kohalolekut. Kõigis neis valdkondades on aasta jooksul tomunud oluline areng. Eestis on täna pidevalt kohal liitlaste, sealhulgas Ameerika Ühendriikide üksused, valitsus on eraldanud täiendavalt raha liitlaste harjutusvõimaluste parandamiseks, varustuse eelpaigutamiseks ja NATO staabielemendi loomiseks. Loomisel on erinevaid väeliike hõlmavad ülikiires valmiduses reageerimisüksused.
Kuna liitlasriikide üksuste pidev hoidmine ülikiires reageerimisvalmiduses on erakordselt kulukas, siis tuleb kindral Bradshaw sõnade valguses kaaluda liitlaste pideva kohaloleku suurendamist. Liitlaste tänasest arvukam kohalolek oleks tõhus heidutus, aga võimaldaks vajadusel ka vastase agressiivsetele sammudele kiiremini ja tõhusamalt reageerida. Meenutan, et ka NATO Walesi tippkohtumisel otsustati, et kohaldatavaid heidutusmeetmeid tuleb vajadusel veelgi tugevdada.
Konventsionaalse äkkrünnaku ennetamise ja tõrjumise kõrval peab NATO keskenduma ka "hübriidsõja" stsenaariumidele. Putini režiimi doktriinis on teatavasti olulisel kohal sõjalise surve kombineerimine paramilitaarsete grupeeringute toetamise ning poliitilise, majandusliku ja psühholoogilise survega. On tõenäoline, et tulevastes konfliktides on oluline osa info-operatsioonidel ja segaduse külvamisel rahvusvahelise üldsuse seas. Konventsionaalse rünnaku asemel võib Venemaa otsustada austada agressiooni viisil, mis Kremli arvates jääb allapoole NATO lepingu viienda artikli kujuteldavat "lävendit".
Putini režiim on esitanud väljakutse senisele Euroopa julgeolekukorraldusele ja tema ekspansionistlikud ambitsioonid ei pruugi kaugeltki piirduda Krimmi ja Ida-Ukrainaga. Aga Putin on heidutatav. Olen veendunud, et Eesti iseseisva kaitsevõime järjekindel arendamine ja liitlaste selgelt väljendatud ja tegudega kinnitatud ühtsus suudavad Venemaa agressiivseid NATO-vastaseid avantüüre ära hoida.
