Muidugi ei saa selline asi juhtuda tavalise jalgpalli MM-iga. See on aga naiste jalgpalli MM ja seda vaatavad üldlevinud arvamuse järgi ainult veidrikud. Eurosport näitab õnneks igasuguseid kummalisi võistlusi ja nii oli ka mul õnn ja rõõm paar korda naiste jalgpallist osa saada. Ja vaatan mis ma vaatan, tundub, et see on jalgpall nagu jalgpall ikka. Ilusad söödud ja väravad, kirg, vahel ka toorutsemine, põnevad, ka dramaatilised mängulõpud...

Üks põhjus, miks naiste mängu ümber vähem tolmu üles keerutatakse, on küllap see, et tasemevahe on praegu suurevõitu. Kas mõni meeste koondis kaotaks valikgrupi kahele tugevamale neli mängu skooriga 0 : 36? Eesti naiste koondisel mõne aasta eest selline asi juhtus, klubide tasandil pidi Eesti meister Saksa meistrilt umbes sama hävitava kaotuse vastu võtma. Ometi on Eesti naiste jalgpall Baltikumi parim. Aga naiste MM-finaalturniiril, kus on koos parimatest parimad, on piisavalt pinget. Vahel tuleb küll mõni üheksa-kümne väravaline võit ette, aga seda ka meeste hulgas. Mäletate, MM-poolfinaal lõppes alles eelmisel aastal 1 : 7 ja Brasiilia kaotusega.

Kas mõni meeste koondis kaotaks näiteks oma valikgrupi neli mängu skooriga 0 : 36?

Kuigi jalgpallihaigus nakatab üha rohkem ka naisi, on fännide hulgas jäme ots selgelt meeste käes. Kas ei oleks loogiline, et ühele mehepojale meeldiks väga korraga jalgpalli ja naisi vaadata? Või on põhjus üldtuntud tões, et mehed ei suuda erinevalt naistest korraga kahte asja jälgida. Kui on korraga jalgpall ja naised, hakkab üks teist segama.

Olen kuulnud ka arvamust, et jalgpalli vaatamine on „pedede teema”. Jõllitada higiseid mehi, kes on üksteisega füüsilises kontaktis, ja kui värav lüüakse, vabaneb kõik endashoitu ja algab tõeline orgia. Öeldakse, et higised naised on hoopis teine asi.

Keegi nagunii nüüd protesteerib, et naisi ei tohi vaadata kui seksobjekte. Kuni selleni, et naist ei tohi üldse vaadata, kui sa ei ole saanud temalt notari juures kinnitatud kooskõlastust. Vaatamine peaks olema üks inimõigusi. Kui naine on juba tänavale tulnud, ei saa tal olla õigustatud ootust, et keegi teda ei vaata. Ammugi ei tohi karistada selle eest, kui vaatan naiste jalgpalli sellise pilguga, et see on ilusam kui meeste jalgpall. Naised lihtsalt on ilusamad. Kui naiste jalgpall ei saa sama palju eetriaega kui meeste oma, on jutud naisõiguslaste võitudest kõigest tühine piuks.

Vabanduseks võib ju otsida, et meeste jalgpalli eelistamine peaks tasakaalustama naistepäeva ja meestepäeva tähtsust, viimast ju peaaegu polegi. Õiged mehed pööravad naistele tähelepanu mitte ainult naistepäeval, vaid ikka aasta ringi. Samamoodi võiks olla ka naiste jalgpalliga.