Link kopeeritud!

Tahan sellist laulupidu sagedamini!


Tahan sellist laulupidu sagedamini!
----

Äsjalõppenud suurepärane noorte laulu- ja tantsupidu pani paljud õhkama: kogeks me ometi samasugust ühtekuuluvuse tunnet sagedamini kui vaid neil paaril päeval kord üle mitme aasta.

Ühtpidi muidugi peaaegu võimatu soov – erilised hetked seepärast erilised ongi, et neid harva ette tuleb. Aga samas, miks ei võiks see suurepärane laulu- ja tantsupeo tunne tõepoolest korduda sagedamini, kasvõi igal aastal?

Esimene traditsiooniline vastuväide on traditsiooni hoidmine. Alati on nii olnud, et üldlaulupidude vahet on viis aastat ja seal vahepeal toimub üks noortepidu. Kui see on juba kord nii kujunenud, ju siis on sel omad ajaloolised põhjused ja järelikult on nii õige.

Traditsioon on tähtis. Aga nagu nägime äsjasel noortepeol, võib mõnda ammust traditsiooni aeg-ajalt muuta, olgu siis tegu rokielementide lisamisega laulupeo repertuaari või tantsupeole uue toimumiskoha leidmisega.

Teine võimalik vastuväide kõlab, et sagedamini toimuv pidu ei kujuneks sama suureks sündmuseks. See võib tõsi olla. Kindlasti on mitme vahepealse aastaga kogunev peonälg nii korraldajate, osaliste kui pealtvaatajate jaoks suurem kui oleks igal suvel toimuva peo puhul.

Pikk ootus on sageli kirgastav. Mõnel puhul on see paastuaeg ikka päris pikk, sest piisab praegu, kui mõni täiskasvanute laulukoor või tantsurühm ühest suurest peost mingil põhjusel eemale jääb ja ongi neil kümme aastat osalemispausi. Kas kõik jaksavad seda vahet oodata?

Samal teemal:

Tänapäeva elutempo on nii palju kiirenenud, et aasta on enamiku inimeste jaoks päris pikk aeg. Viis aastat tundub tänase inimese jaoks kindlasti pikem aeg kui see ehk tundus viiskümmend või sada aastat tagasi.

Nõudlus sagedamini saabuva laulupeo järele on olemas

Rääkides võimalikust laulupeoväsimusest: kas jaanipäev on rahva ära tüüdanud, kuna ta kordub igal aastal? Kas olete tähele pannud jaanitule tegemise traditsiooni kustumist?

Kas jõulud ja lihavõtted on vähem pidulikud, et nad ei tule kord üle mitme aasta? Kas lapsed on iga-aastastest jõulukinkidest tüdinud ja tahaks neid harvemini saada?

Võttes rahvaürituste korraldamise analoogi, siis Tartu maratoni, Viljandi folgi ja paljude teiste suurte ettevõtmiste tähendus ja tõmme inimeste jaoks ei näi küll kuidagi selle all kannatavat, et nad igal aastal toimuvad ja mitte pikkade vahedega. Pigem vastupidi, just selliste ettevõtmiste katkematu pidev traditsioon hoiab tegijad ja osalejad kindlas iga-aastases rütmis.

Tõenäoliselt on paljuski lihtsam korraldada samu asju kindla pideva tsüklina ilma pausideta, mitte nii, et vahepeal puhatakse ja siis tuleb jälle hakata oskusi ja motivatsiooni üles soojendama.

Suurpidude vaheaastateks on viimasel ajal ellu kutsutud meeste ja naiste tantsupeod, märkamisaja öölaulupeod ja punklaulupeod – ilmselt osaliselt just selleks, et päris laulupidude vahel tegevust pakkuda ja sedasama tunnet süstida. Ka see näitab, et nõudlus enama järgi on olemas.

Kahtlemata on laulu- ja tantsupidu korraldajatele ülisuur pingutus, mis tõenäoliselt polegi võrreldav Eestis ühegi teise ettevõtmisega. Samamoodi ka osalejatele, kel nõudliku repertuaari omandamine nõuab kuudepikkust harjutamist.
Aga kui peod toimuks sagedamini, siis loogiliselt ei peagi iga kord kava põhjalikult ümber tegema. Vähemalt pealtvaatajad seda küll ilmselt ei oota. Peo kõrghetked on ju ikka pigem traditsioonilised.

Võib väita, et on suuresti lihtsalt otsustamise küsimus, kas luua osalejatele ja korraldajatele uus, teistmoodi rutiin. Nii nagu oli eelkõige otsustamise küsimus, et proovida seekord tantsupidu mahutada lauluväljakule. Paljud ütlesid enne, et pole võimalik, aga oli küll.

Hea küll, unistus iga-aastasest laulupeost kõlab ehk täna liiga radikaalselt. Aga lühendada praegust viieaastast pidude vahet neljale ehk sarnaseks olümpiatsükliga – see oleks ju tehtav? Näiteks nii, et järgmine üldlaulupidu 2014 (seda aega ilmselt enam ei muuda), noorte pidu 2016, siis jälle suur pidu 2018 ja noortepidu 2020 jne.

Kas küsimus on rahas?

Ei ole aru saada, et laulupidude korraldamise kulu moodustaks märkimisväärset osa ka ainult kultuuriministeeriumi rahakotti eraldi vaadates, rääkimata laulupidude tähtsusest kogu riigile. Selle vajaliku raha leidmine, et pidu saaks pidada sagedamini, ei saa küll olla muud kui tahtmise küsimus. Uute elektrijaamade ehitamise ja Kreeka abistamise kõrval ei tohiks see kulu olla riigile üldse märkimist väärt.

Kindlasti oleks laulupeo sagedasem korraldamine täiendav pingutus Tallinna linnale, aga samavõrd on see ka võimalus. Kui kultuuripealinna aasta vähegi oma eesmärki täidab ja tekitab turistidel huvi siia ka järgmistel aastatel tulla, siis kujutan ette mõnegi kauge külalise pettumust aru saades, et laulupeod toimuvad nii harva.

Loe veel

Lauluväljaku ülalpidamine, mida tuleb nagunii teha, muutuks oluliselt sihtotstarbelisemaks, mitte enam nii õllelõhnaliseks.

Kuna värske noortepeo juurde kõlas üleskutseid mõelda asjadest väljaspool raame, siis on just paras aeg läbi arutada ka võimalus korraldada neid pidusid tihedamini.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare