Tähelepanek: Cervantese säilmed
Näiteks see, et ta oli erialalt raamatupidaja ja viibis aastaid Alžeeria mereröövlite käes orjuses nagu üks „Don Quijote” tegelasigi. Isegi 1616. aastal aset leidnud surma põhjus on tagantjärele välja selgitatud: maksatsirroosist põhjustatud diabeet. Aga kuhu ta maeti? Umbkaudse hauapaigana oli teada üks Madridis asuv klooster. See aga ehitati mõni aeg pärast kirjaniku surma ümber, mistõttu oli võimatu teada, kus Cervantese säilmed täpselt asusid.
Seepärast hakkas hulk Hispaania teadlasi infrapunakaamerate, 3D-skannerite ja radariga eelmisel aastal kirjanikku otsima ja leidiski krüptidest hulga konte. Eile tuli lõpuks ametlik teade: luude ja riidejäänuste vanuse põhjal paistab tõesti, et osa luid kuulub Cervantesele ja tema abikaasale. Nüüd peavad linnajuhid ja nunnad koos otsustama, kuhu need ümber matta.
Need kaudsed tõendid ei pruugi skeptikut rahuldada – eriti kuna uurijad otsisid alguses skeletti, kelle vasak käsi on vigane ja rinda vigastanud kuulihaav, nagu Cervantese eluloos kirjas. Midagi sellist ei leitud. Uskumise kasuks räägib aga see, et järgmise aasta 22. aprillil täitub kirjaniku surmast 400 aastat ja võimalus sel puhul kirjaniku eeldatavale pärishauale lilli viia on siiski midagi väärt.