Tähelepanek: kuidas meedia loob enda jaoks ise igavaid tegelasi

Nädalavahetusel sai Õhtulehest lugeda jurist Varro Vooglaiu maailmavaate kohta. Miks temaga intervjuu tehti või miks just nüüd, jäi ebaselgeks.

Vooglaid on tavaline kodanik nagu mina või sina ja tema kooseluseaduse muutmise eelnõu puudutav agenda pole praegu aktuaalne. Kui sooviti teha lugu juristiga, oleks leidunud Vooglaiust põnevamaid persoone.

Eesti meedia huvi Vooglaiu tegemiste vastu on mulle alati ebaselgeks jäänud. Miks antakse talle nii tihti prominentset platvormi? Tundub, et siin tegutseb ajakirjandus nüüdisaja kapitalismi loogika järgi: ta ei vasta pakkumisega lugeja huvile ehk nõudmisele, vaid tekitab hoopis uusi vajadusi. Inimesed loevadki, sest neile on tihedast meediakajastusest jäänud mulje, et Vooglaid on oluline isik, kel on midagi tarka öelda.

Vooglaiu (ja näiteks isa-poja Helme) intervjuude puhul on kõige suurem probleem see, et nad on igavad ja ettearvatavad. Oled lugenud üht, tead inimesest juba kõike. Seepärast arvangi, et järgmise usutluse võiks nendega teha siis, kui nad on mingi äkilise valgustushetke ajel oma dogmadest loobuda suutnud. Millal see võiks juhtuda, ei tea.