Teiseks neile, kes tahavad näha, kuidas Jake Gyllenhaal mängib välja suurepärase psühhopaadi: intelligentse, laialt naeratava, innuka ja kiiresti õppiva, kuid täiesti empaatiavõimetu.

Kolmandaks soovitaksin seda neile, kes on harjunud filmidest nägema stseene „mees kutsub naise õhtusöögile, et talle külge lüüa” ja tahaksid näha seda stseeni hoopis teises võtmes. Lisaks on filmil suurepärane sünge ja öine visuaal ning väga hea elektro-soundtrack James Newton Howardilt. Kõik mainitu on garanteeritud. Minul vedas eile eriti, sest sain täiesti kordumatu elamuse. Juhuse tahtel maandusid minu kõrvalistmetele filmi vaatama ning selle sisu jooksvalt ja valjuhäälselt kommenteerima kaks täpselt sellist jorssi, kellele Gyllenhaali rämpsmeedia oma verist sisu toodab.

„P***i, kus see mees, raisk, oskab rääkida,” andsid mehed oma kiitva hinnangu Gyllenhaali tegelase netist korjatud pseudofilosoofilistele äritõdedele.