Tähelepanek: robotist saab mõrvar

Ulmefilmist „Ex_machina” olen korra kirjutanud, aga nüüd, kui enamik vaatajaid on filmi juba ära näinud, lisaksin ühe mõtte juurde.

Nimelt jäi pilk peale 2. aprilli Äripäevas ilmunud arvustusele, kus Mari Hiiemäe möödaminnes märkis, et teadlase mõrvastseen mõjub pigem koomiliselt. Seda vahemärkust ulmefilmi probleemistikku paigutades tuleb välja, et Turingi katsel (mis selgitab, kas robot on subjekt) on ka sotsiaalne-juriidiline külg.

Täpsemalt: kui me juba süüdistame robotit mõrvas, tähendab see, et ta on süüdiv ehk võimeline oma tegude eest vastutama. Juhitavuse kaotanud buldooser või loomaaiast põgenenud tiiger ei saa olla mõrvar. Asja teine pool on, et kui robot Aval on inimlikud kohustused, peavad tal olema ka inimõigused, tema tapmine oleks seega filosoofilises mõttes samasugune roim kui inimese tapmine. Aga kuna teadlane tahab robotit hävitada, on Ava käitumine talle pealesunnitud olukorras ju ilmselge hädakaitse, mitte mõrv! Nii et kui Ava oleks tahtnud saada kõigi tulevaste robotite Martin Luther Kingiks, oleks ta pidanud end vangi andma ja looma aastatuhande kohtupretsedendi. Tõsi, praktikas oleks mugavam selline robot lihtsalt välja lülitada ja piinlik lugu unustada. Ava ei hakka end märtriks tooma, nagu mõistlik tüdruk kunagi.