Tähelepanek: suure tormi ootuses
Ühtaegu kartis ja ihales seda, aga kui torm oli läbi, selgus, et polnudki nii hirmus. Muumiorus polnud Filifjonkale tormiootuses võrdset, sest kõik võtsid loodust rahuga. Päriselus aga Filifjonkale konkurente jagub. Üks neist on Eesti meedia.
Laupäeval võis mitmest (veebi)väljaandest lugeda, et tulekul on hirmus torm – parem püsida toas ja valmistuda elektrikatkestuseks. Ilmusid galeriid veidi vahuste lainete piltidest ja üks lugeja saatis foto vanast lattaiast, mille tuul oli kaardu puhunud. Meediaruumist õue astudes tabas lugejat aga pettumus, sest jah, võib-olla oli prügikasti kaant tuule tõttu raskem lahti saada, aga torm, kuhu sina siis jäid? Pettunud inimesed hakkasid sotsiaalmeedias levitama pilapilte „kohutavast tormist”.
Eile pakkusid portaalid jälle „suurt tormigaleriid”: üks foto oli näiteks Saaremaa Kaunispe bussipeatuse taga murdunud kuivanud kuuskedest.
Miks meedia nii väga tormi armastab? Vist samal põhjusel, miks Filifjonka. Ajakirjanikud on hinges romantikud, kes teavad, et ainult loodusstiihia saab raputada valimiste, Savisaare, vabariigi aastapäeva rutiini. Ja kui suurt tormi ka ei tule, olgu vähemalt võimas tormigalerii.
