Tähelepanek: viirastused telekastis
Mul õnnestus nädalavahetusel veidi telerit vaadata, just Eesti kanaleid. Hea tõdeda, et „Kuldvillaku” võiksin endiselt kinni panna nagu juba saate esimese ringi ajal, kui veel koolis käisin. Aga sellega meeldivad telemuljed paraku piirdusidki.
Samuti nähtud „Nurgakivi” pakkus ühe meeldiva üllatuse: saadet juhtinud vunts Priit Valge on sama, kes omal ajal Tuuli Roosma kõrvale valiti. Sama oli ka saade ise, mis balansseeris reklaamipausi laienduse ning kuldkäppade ja soss-seppade infotunni vahel. Kui turule tuleb uus erialatoode, räägitakse sellest mõistagi asjakohases telesaates ja paratamatult teeb seda just maaletooja-edasimüüja. Kuid veiniriiuli sepitsemiseks vajaliku lauamaterjali ostukoha nimetamine kipub siiski üle piiri minema. Meisterdamise osa võiks varjatud reklaamist vaba olla.
Järgnenud „Naistesaade” vääriks aga mõne feministliku diskursuse raames populaarteaduslikku käsitlust. Lausreklaam on üks asi, selleta niisugustes teležanrites läbi ei saa. Aga naiste väärtuse ja rolli kujundamine massimeedia jõul ehk saate teemadevalikuga oleks omaette kont, mida krõbistada.
Aga jah, meenusid 1990-ndad, mil säärane kommertsikeskne lähenemine oli norm ja toetajatel puudus pea täielikult pieteeditunne.
