TÄISMAHUS: Kõrgtaseme keeleeksam kubiseb igasugustest küsitavustest
Ajakirjaniku personaalkogemus näitab, et euronõuetele vastav kõrgtaseme riigikeele eksam on liiga bürokraatlik. Selle nõuded toovad pigem kaasa solvumist kui usku Eesti muulastesõbralikusse.
„Kõrgtaseme keeleeksam on muulaste kiusamiseks, mitte keeleoskuse teadasaamiseks!” Nii ütles autoriteetne keeleõpetaja, kes õhutas mind eksamit testima. Sain sama soovituse ka keeleinspektorilt, kelle arvates on eksamis küsitavusi. Samasuguste vihjete järel sooritasin oma esimese kõrgtaseme keeleeksami 1999. aastal, milles sain 98 punkti sajast võimalikust.
Tänaseks on kõrgtasemest saanud euronõuetele vastav C1 kategooria – testitava keele kõrgeim tase, mida peavad Eestis omama näiteks koolijuhid, tegevteenistuse ohvitserid, arstid, proviisorid, isegi loomaarstid.
Seitse kuud asjatamist
Otsustasin kindlat selle eksami sooritada siis, kui kuulsin keeleõpetajalt, kes läbi aastate eksami korraldamises kaasa löönud, et temagi ei suuda alati selles sadat punkti, maksimumi saada. Kadalipp eksami sooritamise soovi esitamisest veebis kuni tehtud eksamitööga tutvumiseni oli pikk kui Kolgata tee, kestes seitse kuud.
Eksamipaigad on Tallinn, Tartu, Jõhvi ja Narva. Paar korda aastas Pärnu. Oma eksamitööga saab hiljem tutvuda vaid Tallinnas, pärast seda, kui esitad selleks avalduse, ootad kuni kuu. Milline aja- ja rahakulu! Üle veebi silmast silma suhtlust võimaldav Skype on eksamit korraldavas sihtasutuses Innove veel tõenäoliselt avastamata.
Eksami kirjalik osa kestab kolm tundi ja 15 minutit (kirjutamine 90, kuulamine 45, lugemine 60 minutit). Peale selle suuline vestlus. Eksam on sooritatud, kui kogud vähemalt 60 punkti sajast.
Statistika ehmatab. 2008. aastal, mil kõrgtaseme keeleeksam muutus C1 euroeksamiks, langes sooritanute arv 48 protsendilt 25 tasemele. Kui 2003–2008 aastani läbis eksami keskmiselt 55,4% sooritajatest, siis alates euronõuete kehtestamisest on see protsent 33,6. Paraku puudub eksamikorraldajail statistika, milline on sooritusprotsent mujal Euroopas.
Mina kogusin eksamil 89 punkti, mida pean eesti keelega leiva teenija jaoks napiks tulemuseks. Hämmastas, et punktide kaotust ei toonud kesine keeleoskus, vaid eksamikorraldajate nipitamine – katsed eksaminandi sisse vedada.
Eksamil ei nõutud riigihümni sõnadele komade ladumist ega riigi kaheksanda valitsuse seitsmenda ministri nime. Kõik tekstid pärinevad reaalelust – ajakirjandusest, raadiost, enamjaolt Vikerraadiost. Korraga aga ebareaalne ülesanne, milles seisab: ma olevat käinud konverentsil, mille tulemusi pean kolleegidele kirjalikult tutvustama. Vastan ausalt: pole konverentsil käinud. Lisan: kui arvatakse, et ma peaksin kujutlema, et olen käinud, oleks viisakas nii ka kirja panna. Vastus pahandab hindajaid.
Loetakse veaks
Mu käekiri on suur, ruumi napib, lisalehte pole. Kui äärest ääreni paberit täitvas vastuses on vähem sõnu kui vaja, kaotan punkte. Ruumi kokkuhoid taandridade arvelt loetakse veaks.
Pealkirjale joone mitte allatõmbamine, kuigi seda pole nõutud, loetakse veaks. Kirjatöö kokkuvõtte puudumine, kuigi seda pole nõutud, loetakse veaks.
Ühe kuulamisülesande valikvastused on sellised, et õigeks võiks lugeda mitut. Nii konsultatsioonis talitangi. Aga eksin. Samas pole ülesande selgituses kirjas, et õige on vaid üks vastus. Vihje leian hoopis eksamikutsest, kuhu see on peidetud punkti nr 6 alla.
Kui eksami alguses rõhutatakse: viimane kui üks koma ja õige vorm pole sugugi peamine, siis teises kuulamisülesandes loetakse õigeteks vaid õiges vormis vastuseid. Sisuliselt õige, aga vales vormis vastus on vale.
Küsimärk oli ka GPS-i või digiboksi kasutusjuhendist õigete vastuste leidmine, mis tehnikakauge inimese jaoks on suhteliselt kaelamurdev. Miks peavad muulased suutma neid juhendeid analüüsida, kui reaalelus saavad nad koos ostuga alati ka näiteks venekeelse juhendi?
Teadsin juba eksamile minnes, et hoolimata tulemusest, esitan apellatsiooni, vaidlustan selle, et näha, kuidas süsteem toimib. Kuigi eksamitunnituses oli viide apelleerimise võimalikkusele, puudus nii Innove kui ka haridusministeeriumi veebilehel selleks vajalik meiliaadress.
Riigi ressursi raiskamine
Ministeeriumi pressiesindajal kulus kaks päeva hämmastava vastuse saatmiseks, et delikaatsete isikuandmetega kiri tuleb saata ministeeriumi üldaadressile. Apellatsiooni vastuses heideti mulle aga ette riigi ressursi raiskamist, sooviti keelata tulevikus eestlastel keeleeksami tegemine ära.
Eksamitööga tutvumine. Kaks tundi Innove spetsialistidega. Selgitan, mis mind häirib. Kogen mõistmist, aga sellest enam vankumatut usku eurodirektiividesse, mis välistavat muutusi. Kogetav meenutab euronormide kehtestamist kaubanduses. Praegu on aga samade direktiivide valguses peenemates külapoodides müügil isegi koduõlu, küpsetised tulevad poeahjust, memme mooski on letil. Saab, kui tahetakse.
Peaküsimus on siiski: kas C1 eksam on muulaste kiusamiseks, nagu väidetakse. Kogesin, et pigem toovad tänased nõuded kaasa solvumist, kui usku Eesti muulastesõbralikusse. Lõimumine sellest ei võida.
Etteheited ja vastulaused C1 eksamile
1. Kuulujuttude kumulatsioon
Isegi eestlased ei saa hakkama. Väidetavasti ei suuda keeleõpetajadki maksimumpunkte koguda.
Vastulause: Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemed on välja töötatud võõrkeeleõppija keeleoskuse edenemise verstapostide määratlemise eesmärgiga, mitte emakeelekõneleja jaoks. Maksimumpunktid on ambitsioonikas ja pürgimist väärt sihtmärk, eksaminandile on olulisem vastava keeleoskustaseme saavutamine.
2. Hävitav statistika
Kümme aastat tagasi oli eesti keele kõrgtaseme eksami sooritusprotsent 62,46, mullu tegi C1 eksami ära vaid 30,72% inimestest.
Vastulause: Kuni 2008. aastani kehtinud eksamisüsteemi tasemenõuete kohatine üldsõnalisus mõjutas eksamite raskusastet. Üleeuroopalised Euroopa Nõukogu tasemete nõuded on objektiivsed, mida koostajad ei tohi ise leevendada ega karmistada, eriti kui antakse välja Euroopa Nõukogu tunnistused. Statistika näitab, et sooritajate protsent on suurem madalamate tasemete puhul, kuid kahaneb oluliselt kõrgematel tasemetel.
3. Tohutu aja- ja sõidukulu
Seitse kuud eksamile registreerimisest kuni tööga tutvumise võimaluseni. Tööga saab tutvuda üksnes Tallinnas.
Vastulause: Tõepoolest, kogu eksami läbiviimisel on tegemist aeganõudva protsessiga. Eksamitöid säilitatakse Tallinnas ning sellega tutvumise eesmärk on tagasiside saamine oma keeleoskuse kohta, seda annavad aga vaid Innove tasemespetsialistid.
4. Ebaselged tööjuhendid
Need, millest juttu põhiloos.
Vastulause: Kontrollitavad aspektid on esitatud näidismaterjalides ja lähtuvad C1-taseme nõuetest. C1-taseme eksamil mõõdetakse nelja osaoskust ja hindamisel arvestatakse osaoskusele omaseid aspekte. Kirjutamisülesannete puhul ei ole teemasid võimalik valida iga isiku soovist või eripärast lähtuvalt, kõik testisooritajad peavad olema sarnases olukorras. Ühine ülesanne aitab tagada hindamise standardiseerituse ja usaldusväärsuse.
5. Küsitavad ülesanded
Arusaamatu, miks peab muulane suutma aru saada eestikeelsest GPS-i kasutusjuhendist, kui reaalelus on tal venekeelne alati ostuga kaasas.
Vastulause: Raamdokumendist lähtub, et C1-tasemel keelekasutajalt eeldatakse ka juhiste lugemise pädevust: mõistab üksikasjalikult pikki keerukaid kasutusjuhendeid ja tegevusjuhendeid uue masinaga töötamiseks.
6. Ligipääsmatu apelleerimisvõimalus
Võimatu on leida meiliaadressi eksamitulemuse apelleerimiseks. Ka haridusministeeriumi pressiesindaja ei tea seda.
Vastulause: Apelleerimisvõimalusest teavitatakse inimesi nii suuliselt kui ka kirjalikult. Haridus- ja teadusministeeriumi kontaktid on avalikult kättesaadavad.
7. Edasijõudmise võimatus
Kuigi Euroopas on kõrgeima taseme eksam C2, pole Eestis seda juurutatud, võttes seega edasijõudnud keelekasutajalt võimaluse end edasi arendada.
Vastulause: C2-taseme puhul on tegemist kõrgeima kirjeldatud keeleoskustasemega, mida iseloomustab „eriti edukale õppijale omane täpne, kerge ja asjakohane keelekasutus”. Nii kõrget keeleoskustaset Eestis tööalaselt ei nõuta ja seda riiklikul tasandil ka ei mõõdeta.
Punktidele 1–5 ja 7 vastasid SA Innove töötajad Kersti Sõstar (keelekeskuse juhataja), Pilvi Alp (tasemeeksamite valdkonna juht ning eesti keele B1-taseme peaspetsialist) ja Sirje Annik (eesti keele C1-taseme peaspetsialist) Punktile 6 vastas Riina Koolmeister (haridusministeeriumi keeleosakonna asejuhataja). Loe asjaosaliste pikemaid seletusi aadressil: http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid/vastused
