2. Magalarajoonide käiguteede võrgustik on väga eriilmeline ja kinnistuomanik teab ise kõige paremini, kus asuvad tema kõnniteede piirid, kus parkimiskohad, kus haljastus ja lillepeenrad, kuhu on võimalik juhtida sademe- ja lumesulamisvesi, ja selle järgi valida lume paigutuskohad. Lumesaju korral, kui kõik on ühtlaselt valge, on võõral hooldajal väga keeruline tuvastada hooldusala piire ja teada konkreetsete ühistute liikmete liikumistrajektoore. Selle tagajärjel võidakse lumekoristustöid tehes kahjustada haljastust ja paigutada lumehanged ebasoovitavatesse kohtadesse, kus need kevadel lume sulamise ajal võivad kahjustada hoonete konstruktsiooni.

Tallinna linnas on 2,5 miljonit ruutmeetrit kõnniteid, millest 0,5 miljonit ruutmeetrit hooldab linn – tegemist on kõnniteedega, mis ei ole kaetud ehitusseadustikust tuleneva kinnistuomanike hoolduskohustusega ja mille kaudu toimib ka jalgrattaliiklus.