Hiljem on linnapead vaheldunud kaleidoskoopilise kiirusega, korraldades erastamist, linnavara mahamüümist ning lootes turumajandusele kui võlukepikesele, mis kõik hädad leevendab. Olen koguni kuulnud, et Tallinn olevat üks noor linn ning siia tuleb eelkõige investoreid meelitada ning kõrghooneid ehitada.

Tallinna vanalinna kuulutamine UNESCO maailmapärandi koostisosaks 1997. aasta lõpul ei äratanud linnavalitsuses vähimatki reaktsiooni, justkui polekski see nagu peavõit maailmaloteriil, mis võiks meile õlle- ja margariinituristide asemel tuua kultuurituriste ja nende raha kogu maailmast. Muinsuskaitse tähtsuse suurendamise asemel selle aukraadi koguni kahandati kolonelist lipnikuks, muutes Tallinna muinsuskaitseameti üksipäinis osakonnaks vastloodud kultuuriväärtuste ametis. Hakati kahtluse alla seadma ka vanalinna päevade pidamise otstarbekust. Ainsa meeldiva hilisaegse nihkena võib kiita linna taastunud rahaeraldusi Pirita kloostri ning linnamüüri konserveerimiseks, tänu Tallinna muinsuskaitseametist linnavalitsusse läinud Liisa Pakostale.

LÕPUKS OMETI! Lugedes laupäevasest EPL-ist intervjuud vastse linnapea Tõnis Paltsiga, sain üle tüki aja heameelest käsi hõõruda: lõpuks ometi on linna etteotsa saanud mees, kes mõistab vanalinna erilist, esmast tähendust Tallinna vaatamisväärsuste seas! Tõsi, mulle on vastukarva tema sellised väljendid nagu “kuidas vanalinna paremini müüa”, kuid turismiga seotud äriprojektide tähtsuse esiletõstmine on kiiduväärt. Alles see oli, kui üks nooruke linnanõunik kaebles lehes: kes meile ikka tuleb paari vana maja pärast! Tõnis Palts on esimene linnapea, kes on mõistnud, et UNESCO meelest on Tallinn tänu oma vanalinnale üks maailma 126 huvitavamast linnast ning sel pinnal on võimalik suur ja soliidne äri. Mitte ainult raha kokkukühveldamiseks, vaid selle ärakasutamiseks vanalinna korrastamiseks, turvalisemaks muutmiseks ning uute vaatamisväärtuste tekitamiseks.

Tõepoolest, linnamüüri tornide ja maa-aluste käikude avamine bastionide all Hirvepargist Nunne tänavani annaks linnale atraktiivsust tugevasti juurde. Ammu oleks aeg käsile võtta varemetes Suveteater, võssakasvanud Skoone bastion Suure Rannavärava kõrval ning moodsa puhkealana korrastada kogu vanalinna ümbritsev haljasvöönd endiste muldkindlustuste alal.

Omal ajal soovitasin ma volikogu esimeheks saanud Tiit Vähile kehtestada vanalinna korrastamise nimel turismimaks. Ta lubas selle asja käsile võtta, kuid Toompeale tõustes unustas. Turismifirmad avaldasid turismimaksu vastu raevukat pahameelt, kartes turistide ja oma tulude vähenemist. Tõnis Palts on turismimaksu idee uuesti üles võtnud, arvestades 3 miljoni turisti pealt 75 miljonit krooni sissesõidumaksu. Meediamagnaat Rein Lang võttis seda ideed pühapäevases Kuku ”Keskpäevatunnis” pilgata, aga olgu pealegi. Öeldagu: kust ja mil moel, kui mitte erimaksuna, on pingelise riigieelarve korral võimalik saada vanalinna tarbeks kui mitte 75, siis vähemasti 50 miljonit aastas? Kui linnal polevat seaduse alusel õigust niisugust maksu kasseerida, muudetagu seadust!

SODI LÄMMATAB. Linna kiratsemist ja allakäiku vanalinna hooldamisel linna poolt ja linna raha eest näitab ehk kõige paremini see tõik, et Elmar Sepa kesklinna vanemaks oleku ajal Lühikese jala väravatorni seintele tekkinud graffity-kritseldused on seal tänini. Möödunud aastal ei korrastatud vanalinnas Kesklinna valitsuse (ehk seega linna) rahaga ühtki fassaadi.

Kui turismimaksu ei kehtestata, kust siis võtta 30 miljonit, et korda teha vanalinna häbiplekina väljanägev Kanuti gildimaja? Mille arvel teha ring peale linnamüürile? Koksida tsementkrohv maha Olevistelt ning see taasviimistleda lubimördiga? Rajada lava Toompea linnuse läänemüüri ette suurejooneliste suveetenduste korraldamiseks? Hoogsalt parandada ning pidevalt korras hoida linnale kuuluvaid ehitisi ja tänavasillutisi vanalinnas? Jne, jne, rääkimata uute kultuuri- ja turismiobjektide avamisest vanalinnas? Näiteks Hansa-kaupmehe maja-muuseum mingis viilmajas?

Tõnis Paltsi idee hakata vanalinnast “välja kõrvetama” riigiasutusi astub valusa konnasilma peale. Tõepoolest, miks peaksid siin paiknema sise-, majandus-, kultuuri- ja põllumajandusministeerium, politseiamet, piirivalveamet, raudteevalitsus jt? Ainuüksi piirivalveamet taotles kord linnavalitsuselt 90 eriluba autode sissesõiduks vanalinna, kuigi Eesti piir asub mujal. Ministeeriumid, ametid, valitsused ongi vanalinna autouputuses ja korterinappuses peamiseks kurja juureks.

Autorohkete kroonuasutuste “väljakõrvetamine” vanalinnast ei saa olema hõlbus. Tahaksin loota, et Tõnis Palts linnapeana suudab vähemasti otsa lahti teha ega tüdine esimeste vastulöökide saamisel.

Kolmanda põlvkonna tallinlasena ja vanalinna elanikuna tahaksin näha linna eesotsas meest, kes peab meeles ja oskab hinnata tõika, et Tallinn on vähemasti tuhat aastat vana ning ei ammenda oma vaimujõudu ja energiat ainult järgmiseks kütteperioodiks valmistumisel. Tore oleks omada linnapead, kelle vaimusilmis kangastub ihalduspilt Tallinnast 50 aasta pärast ning kes selle nimel rügaks. Linna auks ja iluks. Mitte ainult tuluks.