Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimees: trollide asendamine hübriidide ja autonoomsete elektrisõidukitega on kogu arenenud maailmas omaks võetud suund

 (43)

Hübriidbuss Õismäel
Hübriidbuss ÕismäelFoto: Ilmar Saabas

Hiljuti võis sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaadi Rainer Vakra sotsiaalmeedia postitusest lugeda hämmastavat väidet, et üheski Lääne-Euroopa pealinnas ei ole diiselbusside kontsentratsioon nii suur kui Tallinnas. Muidugi haarasid sellest kohe kinni meediaväljaanded.

Kust Vakra sellise asja peale tuli, jääb vaid tema enda teada. Halb on, et sellist jama korrati meedias ilma Tallinna linnatranspordiga tegelevatelt asjatundjatelt kommentaare küsimata. Püüaksin nüüd seda tühikut täita ja selgitada, kuidas Tallinnas diiselbusside ja transpordist tingitud õhusaastega lood tegelikult on.

Hetkel on Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) kasutusel olevate linnasõidukite keskmine vanus 8,2 aastat, millega kuulume Euroopas esirinda. Võtsime esimestena Eesti ühistranspordis kasutusele hübriidsõidukid. Kasutusel oleva 44 sõidukiga kuulume kümne hübriidirohkema Euroopa linna hulka. Enam kui pooled meie bussidest vastavad Euro 5 ja 6 saastenormidele.

30. juunil kogunenud TLT nõukogu analüüsis senist kogemust hübriidbusside kasutamisel ning langetas otsuse soetada edaspidi vaid hübriidtehnoloogial töötavaid ja elektrilisi tavabusse. Tegemist on põhimõttelise otsusega. TLT jätkab jõulisemalt moodsatele keskkonnasõbralikele lahendustele üleminekut. Pöörame suuremat tähelepanu uutele suundadele hübriidtehnoloogias ning jälgime seda, mis toimub lähiaastail liinivaba elektritranspordi vallas. Tahame olla valmis võtma kasutusele autonoomsed elektrisõidukid, kui kontaktivabade elektribusside laadimistevaheline sõidukaugus hakkab vastama meie ootustele ning vähenevad soetus- ja hoolduskulud. Ühistranspordi järk-järguline üleviimine hübriid- ja elektritehnoloogiale on osa Tallinna pikaajalisest keskkonnastrateegiast.

Samal teemal:

Ühissõidukite osa Tallinna transpordisaastes on marginaalne

„Linnavalitsuse viimase aja otsused nagu trolliliinide vähendamine, uute ostetud trollide kasutult depoos hoidmine ning kõige tipuks trammitranspordi arendamisest loobumine - need on valeotsused, mis makstakse kinni meie kõigi taskust ja mis tuleb kõik meie tervise arvelt," võib lugeda Vakra sotsiaalmeedia postitusest. Taolist jama võib ajada vaid täielik võhik, kellel pole linna asjadest algelistki aimu.

Trollide järk-järguline asendamine hübriidide ja pikemas perspektiivis autonoomsete elektrisõidukitega on kogu arenenud maailmas omaks võetud suund. Kui Vakrale meeldib meie idanaabri kogemus ülipikkade trolliliinide käigushoidmisel, siis ei anna see veel õigust süüdistada Tallinna, kus joondutakse Euroopas levinud praktika järgi. See, et uued trollid seisavad kasutamata depoos, on aga lugupeetud linnapeakandidaadi unenägu.

Tundub, et Rainer Vakrani pole jõudnud uudised Tallinna trammiteede täiemahulisest renoveerimisest, mis lõpeb 1. septembriks Kopli-suunalise trammiliikluse taasavamisega. Samuti viiakse trammitee lennujaamani ja sadamani.

Tänaseks on ühistranspordi tekitatud õhusaaste langenud Tallinnas alla 3% kogu transpordi põhjustatud saastest. Meie eesmärk on viia see kümnendi lõpuks alla ühe protsendi. Läinud aasta novembris liitusime rahvusvahelise ühistranspordi assotsiatsiooni (UITP) kliimamuutuste vastu võitlemise deklaratsiooniga, mis juhib tähelepanu ühistranspordiettevõtete panusele ülemaailmse kliimasoojenemise ärahoidmisel. Meie jaoks pole deklaratsioonis õigupoolest küll midagi uut, sest oleme viimastel aastatel töötanud just neid põhimõtteid arvestades.

Kui miski Tallinnas elanike tervist ähvardab, siis on see vanade sõiduautode ja veokite suur hulk ning vähene toetus hübriidide ja elektriautode soetamiseks. Siin ootaks jõulisi algatusi.

15 pruugitud bussi ost on majanduslikult õige otsus

Vakrale on hambusse jäänud see, et otsustasime osta 15 vähemalt Euro 3 saastenormidele vastavat pruugitud bussi vanusega mitte üle 12 aasta. Selle aasta jaanuaris välja kuulutatud hankel on praktiline iseloom. Meie teenindada on mitu bussiliini, mis toimivad vaid õhtustel ja hommikustel tipptundidel ning mille läbisõidud jäävad nii väikeseks, et pole otstarbekas neid teenindada tuttuute bussidega, mis tõstaks kilomeetri hinna oluliselt üle mõistliku piiri.

Kuna oleme loobunud kõigist vähemalt Euro 3 normidele mitte vastavatest bussidest, siis pidasimegi vajalikuks ühekordset kasutatud veeremi hanget. Enam kui 400 bussi juures, millest 150 on soetatud viimasel nelja aasta jooksul, on see piisk meres.

Rainer Vakra lubab oma postituses, et pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi tulevad Tallinnasse trollid tagasi ja saab hakata arendama ka trammiliine. Vastremonditud trammiliinide arendamine on huvitav mõte, ent kas ka praktiline? Kui juba nostalgiale panus teha, võiks ajale jalgu jäänud trolliliinide taasavamise asemel kaaluda äärmiselt keskkonnasõbraliku konka taas kasutusele võtmist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare