Link kopeeritud!

Tallinna sotsiaaltöö keskus: kaua tänaval kodutuna olnud inimene degradeerub, kaotab oma moraali, tema arusaamine elust ja inimlikud väärtused muutuvad

 (67)
Kodutu Sergei Bakin
Kodutu Sergei BakinFoto: Priit Simson

Viimasel ajal ajakirjanduses ilmunud sotsiaalhoolekande teemaliste artiklite põhjal jääb asjaga mitte kursis olevatele inimestele justkui mulje, et sotsiaalhoolekandes töötavad inimesed oleksid pahatahtlikud, rumalad ja saamatud inimesed

Õnneks see ei ole nii. Olen veendunud, et oleme sellele tööle pühendunud ja teeme kõik meist oleneva. Sotsiaalhoolekandes on alati lisaks töötajatele ka teine pool, meie kliendid, kes mõnikord ei anna oma haigusest või nõrgenenud toimetulekuvõimest tulenevalt aru oma tegevusest.

Mida suuremad on vaimse tervise probleemid, seda raskem on mõista kõiki õiguste ja kohustuste omavahelisi seoseid. Sellised inimesed ei saa sageli iseendast aru ja ka teistel on raske nendest aru saada. Õiguste ja kohustuste tasakaal on kahjuks üha enam kõikuma löönud – rõhutatakse õigust vabadusele, kuid vabadus ei ole õigus teha alatusi ega valetada.

Kaua tänaval kodutuna olnud inimene degradeerub, kaotab oma moraali, tema arusaamine elust ja inimlikud väärtused muutuvad. Ja tihti ei ole siis enam mehhanisme, mis mõjutaksid tema eluviise. Ikka ja jälle tekivad arusaamatused ümbritsevate inimestega. Kodutuid kas haletsetakse, hurjutatakse inimesi, kes kodututega töötavad või siis arvatakse, et kodututel pole kohta siin maailmas.

Kodutust pole suudetud lahendada

Kodutus on väga sügav ja kogu ühiskonda puudutav sotsiaalne probleem. See ei ole ainult Eesti probleem, see puudutab Euroopa Liidus miljoneid inimesi. Probleemi pole üheski riigis suudetud lahendada, kuid on siiski suurenenud võimalused selle probleemiga seotud inimestel saada hoolekandes rohkem abi ja toetust. Ainult sotsiaalhoolekande vahenditega seda probleemi ei saa lahendada, kuid hoolekanne peab ja saab selle probleemi lahendamisele kaasa aidata, luues erinevaid tugisüsteeme.

Samal teemal:

Kodutuks satutakse erinevatel põhjustel, ühelt poolt ühiskonnas toimuvad protsessid ja ressursside jagamine, teisalt on kindlasti ka inimeste endi nõrgem toimetulekuvõime elu raskustega võitlemisel. Hättasattunud inimeste normaalsele elule tagasiaitamine nõuab raha, kuid igal juhul on see inimlikum, mõistlikum ja kasulikum ühiskonnale, kui kodutusega mitte tegelemine, sest kodutuses ja tõrjutuses on oht meie kõigi turvalisusele. See soodustab kuritegevust, haiguste levikut ja nende probleemide ohjeldamine nõuab omakorda veelgi suuremat raha.

Kodutud ei ole homogeene grupp. Nende seas on alkoholiprobleemidega, narkoprobleemidega, psüühikahäirega, vaimupuudega inimesi, noori ja vanu, üksikuid mehi ja naisi. Kõik need inimesed on keerulise elusaatusega ja igaüks oma iseärasustega.

Tallinna Sotsiaaltöö keskus on asutus, mille ülesanne on osutab teenuseid Tallinnas igapäevaselt 600-700 koduta inimesele. 2017. aasta jooksul kasutas meie erinevaid teenuseid 1620 erinevat inimest. Alustasime nende teenuste väljatöötamise ja osutamisega juba 2002. aastal. Käivitasime Eestis esimestena koduta inimeste resotsialiseerimise teenused. Tegime 2012. aastal põhjaliku uurimuse „Kodutud Tallinnas“. Analüüsime regulaarselt meie teenuste kvaliteeti, teeme küsitlusi klientide ja koostööpartnerite hulgas, meil on toimiv klientide esindusorgan kliendinõukogu.

Koduta inimeste hoolekande aluspõhimõte on võimalikult palju inimesi aidata tagasi iseseisvasse ellu, anda neile veel üks uus võimalus oma eluga hakkama saada. Ent neile, kes ei suuda või ei taha olla sellised, nagu ühiskond ootab, tuleb luua inimväärne ja lihtne vorm elamiseks ,et nad ei ohustaks teisi ja ennast.

Tallinna süsteem koduta inimestele

Inimesed vajavad sõltuvalt oma toimetulekuvõimest ja olukorrast erinevaid teenuseid. Seda toetab mitmeastmeline abistamise süsteem. Näiteks vältimatut abi (öömaja või varjupaika) kasutav isik saab vajadusel liikuda resotsialiseerimisüksusesse, sealt edasi sotsiaalmajutusüksusesse, varsti loodavasse sotsiaalkodusse ja edasi juba iseseisvasse ellu (minna linnale kuuluvasse sotsiaal- või munitsipaalkorterisse või üürida korter eraturult).

See annab neile motivatsiooni liikuda järjest lähemale iseseisvale elule, pannes proovile oma jõuvarud. Esimene aste selles teenuste süsteemis on vältimatu sotsiaalabi, mille vormid on öömaja ja varjupaik.

1. Öömajad

Öömaju on Tallinnas kolm ja kohti on kokku 125 inimesele. Öömaja kasutamine on Tallinna elanikele tasuta. Öömajad on avatud kell 19.00 - 9.00. Sinna saab inimene tulla omal soovil või toob ta sinna politsei. Inimesele antakse magamiskoht, pesemis- ja söögitegemisvõimalused, võimalus riideid pesta. Vajadusel antakse uued riided, hügieenitarbed ja toitu. Hommikul saab käia sotsiaaltöötaja vastuvõtul.

Loe veel

Öömajades alkoholi tarvitada ei tohi. Öömajad ei ole kindlasti luksuslikud hotellid, kuid inimväärsed tingimused on olemas. Sisekord on tagatud. Ei ole välistatud, et toimub omavahelisi arusaamatusi, kuid selle lahendavad turvatöötaja ja sotsiaalassistent või vajadusel kutsutakse politsei.

Tallinna Sotsiaaltöö keskusele kuulub kaks öömaja, kus on kokku 65 kohta. 2017. aastal kasutas neid öömaju 640 erinevat isikut, 60 isikut kasutas öömaja regulaarselt.

2. Varjupaik

Varjupaiku on Tallinnas üks ja kohti on 20 inimesele. Varjupaiga kasutamine on Tallinna elanikele tasuta. Varjupaika toob inimese tavaliselt politsei või kiirabi juhul, kui inimese seisund ei võimalda tal öömaja teenust kasutada. Varjupaigas saab inimene hooldust, õendust ja toitlustust, kuni tema seisud võimaldab minna edasi tema vajadustele vastavale teenusele.

2017 aasta jooksul kasutas varjupaika 187 erinevat isikut, 40 inimest kasutas varjupaika rohkem kui kaks korda. 12 isikut suunati üldhooldekodusse.

3. Resotsialiseerumine

Järgmine aste on resotsialiseeriumine, teisisõnu iseseisvasse ellu tagasiaitamine. Toimub see resotsialiseerimis- ja sotsiaalmajutusüksustes. Teenuse osutamiseks aluseks on tagada inimesele kõigepealt kindel majutuskoht, kus saab teda nõustada ja jõustada. Majutusüksused on ühiselamu tüüpi elamisvormid, kus on kehtestatud oma kindlad sisekorraeeskirjad ja kokkulepped. Juhendame ja õpetame nii palju kui võimalik enesega hakkama saamist, aga kindlasti ka teistega arvestamist. Resotsialiseerimisüksused on suuremate ja sügavamate probleemidega inimestele. Sealt toimub võimalusel edasiliikumine paremate elamistingimustega sotsiaalmajutusüksustesse. Kahjuks toimub ka liikumist teispidisessuunas, tagasi öömajja või tänavale. Suureks probleemiks resotsialiseerimisprotsessi edus on alkoholismil. See on raske haigus, mida ainult sotsiaaltööga ravida on võimatu. Meie võimalus on seda haigust ainult kontroll all hoida.

Resotsialiseerimisprotsess on igal kliendil erineva pikkusega, resotsialiseerimisplaanid on individuaalsed ja koostatakse juhtumikorralduse põhimõttel. On olemas protokollide süsteem, kus teatud juhtudel lõpetatakse leping reeglitest mitte kinnipidamise tõttu. Eesmärk ei ole inimestega lepingute lõpetamine, vaid lahenduste leidmine eksliku käitumise puhul, sest meie teenustelt lahkumisega kaasneb allakäik kiiresti ja mõnikord pöördumatult.

4. Resotsialiseerimisüksus

Üksusi on kaks ja kohti on kokku 80 inimesele. Sinna saab inimene vabade kohtade olemasolul ise tulla. Tihti on sealseteks klientideks öömaja endised kasutajad, vanglast vabanenud isikud või teistest majutusüksustest välja saadetud kliendid. Teenust saavad ainult täiskasvanud üksikisikud. Kliendiga sõlmitakse leping ja koostatakse temaga koos tegevusplaan, arvestatakse inimese soove, vajadusi, lepitakse kokku tegevused ja tähtajad nende tegevuste täitmiseks. Inimesed elavad 8-kohalistes tubades. Pesemine ja toiduvalmistamine toimub ühisruumides. Kuutasu on 2-kohalistes tubades 40 eurot, 3-kohalistes tubades 35 eurot ja 4- ja enamakohalistes tubades 30 eurot. 2017. aastal kasutas resotsialiseerimisüksusi 148 erinevat isikut.

5. Sotsiaalmajutusüksused

Sotsiaalmajutusüksusi on viis ja kokku on kohti 445 inimesele. Teenusele saab ülelinnalise suunamiskomisjoni kaudu. Teenusele asumisel sõlmitakse esmalt kliendiga majutusleping ning tegevusplaan kliendi soovidest ja vajadustest lähtuvalt. Seatakse eesmärgid, lepitakse kokku tegevused, et inimene teatud aja möödudes saaks minna iseseisvalt elama. Neljas üksuses saavad teenust nii üksikisikud kui ka pered, ühes aga ainult üksikisikud.

Kuutasu ühekohalises toas on täiskasvanule 81 eurot. Kahe- ja enamakohalises toas on 60 eurot. Lapse koht maksab 6 eurot kuus. Üksikisikud saavad voodikoha, pered omaette toa. Üksikisikutel on köök ja pesemisruumid ühised, peredel aga omaette. 2017. aastal kasutas seda teenust 576 inimest, nendest oli üksikisikuid 271 ja peresid 106.

5. Üksus püsiva hooldusvajadusega koduta inimestele

Üksuses on 40 kohta. Teenust saab püsiva hooldusvajadusega koduta isik, kes tervisliku seisundi tõttu vajab ööpäevaringset majutust, põetust ja toitlustamist. Teenust osutatakse ainult Tallinna elanikele, kes saavad pensioni. Inimesega sõlmitakse esmalt majutusleping, seejärel tegevusplaan tegevustega nagu hooldustegevused, õendusabi protseduurid, nõustamine, vaba aja tegevused jne. Teenuse hind on 95% kliendi pensionist. 2017. aastal kasutas seda teenust 69 erinevat isikut. 6 isikut oli teenusel mitu korda, 10 suunati üldhooldekodusse.

6. Võla- ja majandusnõustamine

Toetavate teenustena pakume võla- ja majandusnõustamise teenust. Tallinnlastele on need tasuta, teiste omavalitsuste inimestele tasulised. Teenuseid osutatakse 4 erineval aadressil Võlanõustamise sisuks on teabe edastamine võlgnike õigustest, kohustustest ja abisaamise võimalustest seoses tekkinud võlgadega ning abistamine dokumentide koostamisel ja taotluste esitamisel.

Majandusnõustamise sisuks on isiku tulude-kulude analüüs, pere-eelarve koostamine ning oskusliku majandamise ja võlgade vältimise õpetamine. Kõigile Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse resotsialiseerimis- ja sotsiaalmajutusüksuste klientidele on majandusnõustamise teenus resotsialiseerimisplaani kohustuslik osa. 2017. aastal kasutati võlanõustamisteenust 1888 korda, majandusnõustamist 1146 korda.

Kokkuvõte

Veelkord kokkuvõtvalt: koduta inimesed on erineva toimetulekuvõimega. On neid, keda on kergesti võimalik taasintegreerida, on neid, keda on tõenäoliselt võimalik taasintegreerida, on neid, kelle resotsialiseerimine on vähetõenäoline ja kahjuks ka neid, keda ei ole võimalik enam resotsialiseerida.

Koduta inimeste iseseisvasse ellu tagasiaitamise võimalikkuse määravad tema isiksuse allakäigu määr, isiksuse häired või haigused, motivatsioon, varanduslik seis ja lähedaste olemasolu.

Töö kodututega annab tulemusi ning kõik ei ole nõndavõrd kurb, nagu viimasel ajal meedias on kajastatud. Püüdleme ikka paremuse poole ning tegutseme õilsa eesmärgi nimel iga päev ja oma südamega.

2017. aastal elas resotsialiseerimis- ja sotsiaalmajutusüksustes 724 inimest. Resotsialiseerimisüksuse 148 kliendist suundus iseseisvasse ellu 7 inimest ehk 4,7%. Sotsiaalmajtusüksuse 576 kliendist suundus iseseisvasse ellu 102 inimest ehk 18%.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare