Kuidagi on sattunud nii, et just 10. oktoober on tööpäev. Eelmisel aastal näiteks marssis mind garderoobi õnnitlema terve puhkpilliorkester."

Suuri sünnipäevatähistamisi on takistanud ruumiprobleem. "Minu kitsas korteris lihtsalt pole võimalik palju külalisi vastu võtta. Mäletan, kui 20. sünnipäeval paarkümmend koolikaaslast külla kutsusin, oli kodus ringiliikumisega päris suur tegu."

"Ootan alati sünnipäevi ja reegel on ka see, et oma taltsutamatu uudishimu tõttu nuhin oma kingitused alati enne õiget päeva välja. Eelmisel aastal käis ema etendusel, tõi lilled ja väike sünnipäevaistumine toimus alles paar päeva hiljem. Lapsepõlvest on mul küll meeles, et sünnipäeva hommikul, kui silmad lahti tegin, ootasid küünaldega tort ja kingitused juba voodi ees. Kui ma üles tõusin, siis käis pidu juba täie hooga. Traditsiooniks on saanud ka see, et sünnipäevahommikul mulle helistatakse ja lauldakse. Ise püüan oma sõprade sünnipäeval ka vara üles tõusta, et saaks neid üles äratada sünnipäevalauluga," räägib Pirjo Levandi lõbusalt.