1988, 30. dets. Viktoria Melnitðenkol sünnib teine tütar, reesuskonfliktiga. Isiklikel põhjustel soovib ta tütrele vereta ravi, kuid vastu tema tahet tehakse tütrele vereülekanne. Viktoria Melnitðenko sõnul on see tütar nõrgenenud immuunsüsteemiga, tihti haige.

1995, 6. märts Melnitðenkodel sünnib raske reesuskonfliktiga poeg Andrei. Viktoria soovib taas vereta ravi. Isiklikele põhjustele annab lisakaalu religioosne veendumus. Tema sooviga arvestatakse ja ravis kasutatakse meditsiinilisi alternatiivmeetodeid. Andrei on hea tervise juures.

1995 nov. Mõistes tulevaste raseduste riski, otsustab Viktoria Melnitðenko lasta end steriliseerida.

1996 lõpp Ebakvaliteetse steriliseerimise tõttu Viktoria Melnitðenko rasestub taas.

1997 juuni Arstid teatavad, et ultraheliuuring näitab lapse tõsist seisundit, ning soovitavad tungivalt aborti. Viktoria keeldub sellest, soovides anda lapsele eluvõimaluse.

1997, 4.-7. juuli Viktoria Melnitðenko läheb varakult haiglasse, et suurendada sündiva lapse ellujäämisvõimalusi. Ta teavitab meditsiinipersonali kohe oma soovist kasutada lapse ravimisel vereta ravimeetodeid.

Kuna lapse seisund on kriitiline, otsustatakse kutsuda sünnitus esile enneaegselt. Laps sünnib üliraske reesuskonfliktiga, raske üsasisese kahjustusega, loote hüdropsiaga, aneemias (hemoglobiin kaks korda normaalsest madalam).

Arstid teatavad, et oleks vaja teha vereülekanne. Ema kinnitab oma valikut vereta ravipreparaatide kasuks. Arst kirjutab lapse haigusloosse, et ema keeldub vereülekandest ning võtab vastutuse lapse surma korral endale. Ema kirjutab sellele alla. Laps on arstide käes.

Lapse seisund halveneb kolme päeva jooksul kiiresti ning ta viiakse üle kliinilisse Lastehaiglasse. Samal õhtul laps sureb kahepoolse kopsupõletiku, multiorganpuudulikkuse, hüpoksia ning hüperbilirubineemia tagajärjel.

1998 jaanuar Ajakirjanduses väidetakse, et täiesti tervena sündinud laps suri, kuna tema vanemad keeldusid vereülekandest.

1998-2001 Vanemad satuvad meedia huviorbiiti ning kolme aasta jooksul ilmub 81 artiklit, mis käsitlevad Melnitðenkode elu. Tagaplaanile jäetakse vanemate ravivalik kasutada vereülekande alternatiive ning paljudes artiklites mõistetakse vanemad üheselt süüdi. Sageli seostatakse ema otsus tema religiooniga, mis kuulub delikaatsete isikuandmete hulka.

2000 november Ajalehes avaldatud prokuröri sõnade tõttu otsustab Viktoria Melnitðenko sõita Rootsi, kus tal sünnib 4. detsembril 2000 raske reesuskonfliktiga tütar, kelle näol tõestatakse alternatiivsete ravimeetodite tõhusust. Ksenja Liis on hea tervise juures ja Eesti arstide pideva järelevalve all.

2001 veebruar Lastehaigla pediaater dr. Adik Levin teatab kohtus, et 1997. aastal sündinud laps oli alates sünnihetkest üliraskes ja lootuseta seisundis. Kahe sõltumatu ekspertiisi uuringud kinnitavad lapse ülirasket seisundit. Vereülekanne poleks last päästnud.

Eile kell 16.00 kinnitas kohtunik Leo Kunman, et Jehoova tunnistajast Viktoria Melnitðenko ja tema abikaasa Nikolai ravivalik ei olnud 1997. aastal sündinud üliraske reesuskonfliktiga lapse surma põhjus.

Lastehaigla vastsündinute osakonna juhataja, rohkem kui 30-aastase kogemusega pediaater dr. Adik Levin kinnitas kohtuprotsessil, et kõnealune laps oli juba sünni momendil niivõrd kahjustatud, et tal polnud mingit võimalust ellu jääda. Vanemate ravivalik ei mänginud mingit rolli. Last ei oleks saanud päästa ei verega ega vereta ravides.

Kohus leidis, et Viktoria Melnitðenko on armastav ema, kes soovis oma lapsele parimat. Steriliseerimine, abordist keeldumine, raseduse meditsiiniline jälgimine, varajane sünnitushaiglasse minek, sünnituse enneaegne esilekutsumine ning lapse usaldamine arstide kätte – kõik see kinnitab vanemate hoolt. See, et ema julges haiglasse sünnitama minnes oma arvamust avaldada, on pakkunud laialdaselt kõneainet ja tekitanud lapsevanematele kolm aastat valu ja stressi.

Lapsevanemad Viktoria ja Nikolai Melnitðenko elasid oma lapse surma väga raskelt üle, kuid nad on tänulikud kohtule, et õiglus on jalule seatud. Ligi neli aastat kestnud põhjendamatu süüdistamine on nüüd selja taga, andes neile rahu keskenduda oma laste kasvatamisele.

Jehoova tunnistajad usuvad, et veri on Jumala silmis püha. Piiblis on kästud hoiduda vere eest. (Apostlite teod 15:28, 29) Jehoova tunnistajad ei usu, et võõra verega poeb inimese sisse teise inimese hing. Jehoova tunnistajad nõustuvad 99,9% ravimeetoditest ning nad otsivad parimat arstiabi. Ainuke, millest nad keelduvad, on allogeenne veri.