Tanel Ross asub tervisekindlustuseks uut raha otsima
1. oktoobrist asub haigekassat juhtima Tanel Ross, kes on seni töötanud rahandusministeeriumi asekantslerina. Eile sai Ross (46) haigekassa nõukogus 11 poolthäält 15-st. Senise haigekassa juhi Hannes Danilovi ametivolitused lõppesid augusti algul. Rossi valimine haigekassa juhatuse esimeheks õnnestus nõukogus pärast mitut luhtunud uue juhi leidmise katset. Rossi ametiaeg on viis aastat ja ametipalk saab olema 4000 eurot kuus. Eesti Päevaleht uuris Rossilt tema plaane uues ametis.
Tanel Ross, haigekassa juhi kohale kandideerides esitasite oma tegevuskava. Mainite seal, et „ei saa välistada kindlustuskulude sõltuvust tervislikust käitumisest”.
Kui haigekassa saaks omalt poolt motiveerida inimesi vähem terviseriske võtma, oleks see hea. Lähtepunkt on see, et kui teadlikult harrastan eluviise, mis hoiavad tervist ja vähendavad riske, näiteks mõõdan teatud regulaarsusega vererõhku, siis see võiks olla haigekassa poolt toetatud.
Toetatud – aga kuidas? Kas peate silmas seda, et kui inimene võtab kaalus alla ja jätab suitsetamise maha, siis pole tema ravimaks enam 13 protsenti palgast, vaid kõigest 11 protsenti? Terviseuurijad on leidnud, et ka näiteks abielus või kõrgharidusega inimesed on tervemad kui vallalised või madalama haridusega inimesed – kas neilegi peaks kehtima erinev sotsiaalmaksu määr?
Sellele teemale ei saa läheneda kuidagi lihtsustatult. Öelda, et ühel on üks, teisel teine ravikindlustusmaksu määr, on ülim lihtsustus. Ei saa öelda, et faktor A toob kindlasti kaasa järelduse B, aga igal inimesel – kindlasti ka mul – on võimalik oma elu korraldada nii, et väheneb risk, et realiseerub kindlustusjuhtum.
Haigekassa tulevane juht Tanel Ross, kui räägite tervislikest eluviisidest, siis kuidas teil enda tervisega lood on?
Minagi peaksin tervislikumalt elama. Aga olen viimase paari kuuga 12 kilo alla võtnud. Otsustasin, et hakkan rohkem liikuma. Käin töö ja kodu vahel, Kadrioru ja rahandusministeeriumi vahel jalgsi või trammiga. Jalgsi tulen tööle 40 minutit.
Kas raha kaudu inimeste tervislikumatele eluviisidele suunamine on parim stimulaator? Kõik inimesed tahavad ju niigi terved olla, keegi ei taha olla haige!
Absoluutselt. Ma olen nõus, et raha ei pruugi olla siin suurim stimulaator. Aga praegu oleme rääkinud vaid minu tegevuskava ühest punktist, ehkki seal on veel palju muud, põhimõtted, kuidas tervisekindlustusse raha juurde saada, kas suurendada maksubaasi tuludele, mida praegu ravimaksuga ei maksustata, või maksta riigieelarvest kindlustatutega võrdsustatud isikute eest ravimaksu. Kui mõelda kaugemale tulevikule, aastale 2016 või 2020, siis inimesed elavad üha kauem, tahavad rohkem ja paremat terviseteenust. Aga terviseteenuste hinnad kasvavad teistest hindadest natuke kiiremini.
Kindlustatutega võrdsustatud isikud on lapsed ja pensionärid, kes praegu ravimaksu ei maksa ja seda ei tee nende eest ka keegi teine, näiteks riik. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), kes analüüsis kahe aasta eest Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust, soovitas haigekassa maksubaasi laiendamiseks mõlemat teie mainitud asja – hakata pensionäride eest ravimaksu tasuma ja ravimaksustada dividendid. Niisiis, ka teie toetate neid?
WHO-ga paljuski väga sarnastele ideedele jõudis eelmisel aastal ka poliitikauuringute keskus Praxis. Need ideed väärivad kaalumist. Aga tegu on poliitilise kokkuleppe küsimusega heas mõttes.
Kui ütlete, et haigekassa tulubaasi tuleks suurendada, siis töötajate ravimaksu tõstmist te ei toetaks?
Kui te minult küsite, siis standardset sotsiaalmaksu määra ei peaks praegu tõstma. Eestis on niigi tööjõumaksud suhteliselt kõrged. Pigem tulevad kõne alla WHO mainitud dividendid või ravimaks pensionidelt, kunagi kaugemas tulevikus.
Kuidas te pensionäride ravimaksu ette kujutaksite? Kas nad peaksid seda ise maksma? Või teeks seda riik?
See on poliitilise valiku küsimus. Ent ma ei välistaks seda, et riik ei võiks kaaluda võimalust maksta esimese samba pensionilt väikest sotsiaalmaksu. Kui aga tulevikus moodustab pensionist poole teise ja kolmanda samba pension – sinna on küll veel natuke aega –, siis mina isiklikult ei julgeks öelda, et see oleks ebaõiglane, kui mingi osa teise ja kolmanda samba väljamaksetest läheks ravikindlustusse. Aga sinna on veel aega.
Te olete oma pika kandideerimisprotsessi ajal kindlasti arutanud asju ka poliitikutega. Kas tajute, et haigekassa tulubaasi laiendamisele viisil, nagu on WHO soovitanud, on olemas teatud poliitiline toetus?
Ma kindlasti näen seda, et ravikindlustusraha on juurde vaja. Ja ma usun, et ükskõik milline koalitsioon Eestit ka ei valitse, tuleb selle küsimusega tegeleda. Me oleme koostöös haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja partneritega valmis seda analüüsi toetama, erinevaid variante läbi kaaluma, et leida lahendus, et tervishoiuteenus oleks kõigile kättesaadav. Lahendus, mis ei vähendaks vaesemate, madala sissetulekuga inimeste ligipääsu.
Mainite oma tegevusprogrammis ka võimalust luua individuaalsed tervisekindlustuse kogumiskontod. Mis need on?
Üks näide oleks koguda olemasolevale 13-protsendilisele ravimaksule teatud lisa, sama skeemi alusel, nagu praegu kogutakse pensioniks raha. Aga see ei ole skeem, mida ma tingimata eelistan. Usun, et peame praeguses olukorras tagama solidaarsuspõhimõtte säilimise.
Kui soovin minna eriarsti juurde väljaspool pikka järjekorda, võin pöörduda erakliinikusse, kus pean vastuvõtu eest 100% ise maksma. Samas olen ma haigekassas kindlustatud. Mainite oma tegevusprogrammis, et kindlustusraha võiks „rohkem liikuda koos patsiendiga”. Kas peate silmas seda, et kui patsient pöördub väljaspool järjekorda erakliinikusse, siis peaks haigekassa visiiditasu oma hinnakirja järgi kinni maksma – ning patsient ise kataks vaid võimaliku haigekassa ja erakliiniku hinnakirja vahe?
Haigekassa tagab kõigile patsientidele teatud standardi. Ja üks oluline osa sellest on ravijärjekorra pikkus: ehk maksimaalne ooteaeg, mida haigekassa eriarsti puhul lubab. Kui tekib olukord, kus aega haigekassa rahastatud arsti juurde ei ole võimalik saada maksimaalse lubatud ooteaja jooksul ning ma lähen eraarsti juurde, siis jah, võime küsida, kas oleks õige või õiglane, kui sel juhul saaksin eraarsti visiiditasust mingi osa tagasi. See on üks näide, kus ei saa välistada, et raviraha võiks teoreetiliselt liikuda koos patsiendiga. Me ei saa öelda, et see põhimõte oleks vale juhul, kui me ei saa oma patsiendile tagada reeglitest kinnipidamist.
Aga see, kui haigekassa maksaks kinni kõik eraarsti poole pöördumised, nagu aeg-ajalt ajakirjanduses on soovitatud, tõstaks kulud taevani?
Ma ei saa öelda, et seda oleks õige rakendada.
Haigekassa juhi valimine on kestnud terve suve. Kas olete selle aja jooksul üha enam teemasse süvenedes ja erialainimestega kohtudes ka oma varasemaid vaateid veidi revideerinud?
Niipalju kui neid kohtumisi on olnud, on tugevnenud minu toetus solidaarsuskindlustusele. Eluterve konkurents on igas valdkonnas edasiviiv jõud, aga tervishoiu valdkonna puhul on tegu valdkonnaga, mis vajab tohutu pikalt ette planeerimist.
