Igal ülemusel või ametnikul on oma tarkus, oma ambitsioon, mida ka tulipalavalt teostama tõtatakse. Ja lõpuks tuleb ikka välja üks kurb-naljakas puntratants. Parkimislavatsist pargini ja pargist taas parkimiseni, nüüd aga pärast linnaemanda vahetumist koguni tükkhaaval väljarentimise plaanini.

Niisugune on esindusväljaku saatus iseseisvas Eestis. Esindusväljaku, mis on näinud riigipöörajaid ja pühaderongkäike, tribüüne küll nõukogude korra ülistamiseks, küll selle kukutamiseks.

Minul, kes ma ise seal kord kirglikult kõnelnud olen, ei ole muud öelda, kui et jäetagu rahule. Jäetagu Vabaduse plats vabaks, antagu arhitektidel Andres Alveril, Veljo Kaasikul ja Tiit Trummalil rahus oma kavad lõpuni joonistada ja leitagu siis kiiresti raha ka väljaku väärikaks ümbertegemiseks.

Seni aga - ja eriti juba sel suvel - võiks suveõhtuti Kultase ees mängida suur tantsuorkester, et tantsuhimulised võiksid otse peaväljakul jalga keerutada. Elamus sellekski suveks.