Link kopeeritud!

Tarmo Kruusimäe: märtsipommitamise aastapäeval peaks Tallinnas heiskama leinalipud

 (151)

Märtsipommitamine 1944
Tallinna Harju tänav pärast märtsipommitamistFoto: Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Tallinnlasest riigikogu liige Tarmo Kruusimäe soovib, et märtsipommitamise aastapäeval heisataks Tallinnas Eesti lipud leinalipuna.

Pärast naistepäeva tuleb Tallinnas alati järgmine päev - see on märtsipommitamise aastapäev. Ja see pole kaugeltki nii lõbus. Sel aastal möödub 74 aastat Nõukogude lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. 74 aastat on pikk aeg inimese jaoks, aga lühike aeg eestlaste jaoks ja aitab meelde tuletada seda, kus Eestimaa asub.

Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kella 19.15–1 ja kella 3–6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – Nõukogude lennuvägi pommitas ka Helsingit ja teisi Soome linnu.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.

Aastaid olen Tallinna volikogus esitanud ka eelnõud, et Harjumäel alaliselt heisatud Eesti Vabariigi lipp oleks sel päeval langetatud poolde masti. Tegemist oli Teises maailmasõjas tsiviilelanikkonna vastu suunatud terroriga, mida ei saa andestada ega unustada. Tsiviilelanikonna vastu seotud terrorirünnakute eesmärk on murda rahva vastupanu. Senini pole see toetust leidnud, aga IRL-i fraktsioon Tallinna volikogus jätkab mu tööd.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare