Eesti paistab suitsetajate osakaalu poolest üsna halvasti silma: meil suitsetab igapäevaselt 23% täiskasvanud elanikkonnast (Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring märts 2018), ka Eesti koolilaste seas on suitsetamine suureks probleemiks. Lisaks veel passiivne suitsetamine ehk suitsuga saastatud keskkonnaga kokkupuutumine: uuringute järgi on 15% Eesti inimestest sunnitud tubakasuitsuga kokku puutuma tööl ning umbes sama palju veel kodudes. Hirmutav statistika on viinud riigi senise poliitika üsna äärmusesse ning lahendusena nähakse peamiselt rangust, piiranguid ja keelamist.

Probleemi korral tundub esimene ja käepäraseim lahendus alati keelamine, ähvardamine ning karistamine. Inimpsühholoogiat tundes võib aga aimata, et keelamisega ei saavuta soovitud tulemust: senine poliitika pidev karmistamine ja ühiskonna teadlikkuse tõus on andnud küll tulemusi, kuid pigem tagasihoidlikke. Vana tõde – keelatud vili on magus.

Sotsiaalministeerium avaldas märtsis 2018 Tubakapoliitika aastaraamatu, milles öeldakse, et viimase kümne aastaga on saavutatud oluline edasiminek. Arvude lähem vaatlus näitab, et märgatavalt vähenes Eestis suitsetamine ainult ajavahemikul 2012–2014 (26%lt elanikkonnast 22%ni), mil toimus tubakaäris lisaks mõningatele poliitikameetmetele suur muutus – turule tulid e-sigaretid. Viimaste WHO uuringute järgi (WHO global report: mortality attributable to tobacco 2012) aga oleme meeste tubakasurmades Euroopa Liidu riikides kolmandal kohal. Kumb on riigimehelikum, kas propageerida alternatiive ja seeläbi vähendada tervisekahjusid või koguda kramplikult aktsiise ja saadud raha eest ravida tekkinud tervisekahjustusi?

Suitsuvaba põlvkonna poole

Olin ka ise pikalt sigaretisuitsetaja ning tean, kui raske on suitsetamist päevapealt maha jätta – mida kauem oled suitsetanud, seda raskem see kehale on. Aga maha jätta ei ole kunagi hilja. Kui riigi eesmärk on suitsetamiskahjude vähendamine, mitte inimestele rangete piirangute seadmine, siis võiks kaaluda ka inimestele, kes tõesti soovivad vähendada tervisekahjusid, vähemkahjulike alternatiivide lubamist ning tutvustada ka võimalusi, mis ei ole sõltlastele nii radikaalsed ega hirmutavad.

Suitsetamise juures on peamiseks tervist rikkuvaks teguriks põlemisprotsessi tõttu tekkivad suits ja tõrv. Järelikult oleks juba oluliselt vähem tervisekahjusid, kui saaks nii, et sama naudinguga ei tekiks suitsu ega tõrva! Moodsate vahenditega on see võimalik, kui kasutada e-sigarette ja teisi sarnaseid seadmeid. Uudsete suitsuvabade toodete puhul tekib kuumutamisel aur, mitte suits ning tubakas või tubakavedelik (nikotiinivedelik) ei puutu inimese nahaga mingil moel kokku (nagu nt huule-, põsk- ja närimistubaka puhul). Kuigi ka aur sisaldab keemilisi ühendeid, on uuringud kinnitanud, et võrreldes tavasigarettidega on nii e-sigaretid kui ka kuumutatavad tubakatooted 90-95% tervisele vähem kahjulikud kui traditsioonilised sigaretid.

Õppida võiks nendelt, kes on midagi õigesti teinud ja saavutanud positiivseid tulemusi. Näiteks Suurbritannia rahvatervise ministeerium on avalikustanud plaani „Suitsuvaba generatsiooni poole“, kus soovitatakse suitsetajatele juhul, kui nad ei suuda või ei soovi suitsetamist lõpetada, valida sigarettidest vähem kahjulikumaid tubakatooteid. Samuti proovitakse tagada, et need vähem kahjulikud tooted oleksid kõikidele suitsetamist maha jätta tahtjatele kättesaadavad. Värskematest uuringutest on juba näha, et suitsetajate osakaal ühiskonnas langeb. Kuigi tõenäoliselt on veel vara teha põhjapanevaid järeldusi, võib siiski aimata, et jää on sulama hakanud.

Ka on näiteks USA Food and Drug Administration teatanud, et nad plaanivad oluliselt piirata tavasigarettide kasutamist, kuid kaaluvad erandeid uutele toodetele, kuna viimastel on potentsiaali vähendada suitsetamisest tekkivaid kahjusid. Häid näiteid avameelsemast ja vähemradikaalsest suhtumisest, mis on toonud positiivseid tagajärgi, on teisigi – näiteks Island, Jaapan ja mitmed teised.
Uuemad uuringud kinnitavad, et suitsuvabad tubakatooted on tõsiseltvõetavad ning toimivad alternatiivid sigarettide suitsetamist maha jätta soovijatele: suitsetamine väheneb, see ei paista avalikes kohtades nii silma, ei saasta õhku ning on ka tervisele vähem kahjulik. Mina näen ka oma kogemusest, et seni samuti tabustaatuses olnud alternatiive – e-sigarette või teisi suitsuvabu tubakatooteid – tuleks käsitleda pigem siis reguleerivalt kui keelavalt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena