Kesktelevisioon on täpne nimetus, sest veel enne võimuvahetust Toompeal oli kesktelevisiooni peamine eesmärk kiruda kõike, mis seotud riigiga. Materdati kõiki ja imestati, et paljud keelduvad neile intervjuusid andmast. Mis ikka imestada kui antud intervjuust kistakse välja meelevaldselt mõni lõik ja tõlgendatakse seda just Keskerakonnale meelepärases võtmes.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas on lõhkise küna ees, ta on küll Keskerakonna esimees aga mitte erakonna esimees Tallinna piirkonnas, mille liige ta ise on. Tallinna volikogu ehk vilekogu istungeid e edastata juba ammu otseülekandena, sest lõpuks jõudis ka Keskerakonnale kohale, et arrogantne suhtumine teistesse linnavolinikesse on ammu juba avalik.

Elukoomikud Vaba Mõtte Klubist

Osad on öelnud, et Tallinna televisooni eetris on vahvad naljasaated. Kes on need humoristid või lihtsamalt öeldes veiderdajatest wannabe koomikud? Pigem eluhammasrataste vahele jäänud ning sülge ja tõrva pritsivad keskeakriisis vaevlevad läbipõlenud poliitklaköörid. Mitte ühtegi uudset ja innovaatilist ideed ei ole võimelised nende hallollus tootma.

Eraldiseisva koomikute grupi moodustavad Vaba Mõtte Klubi ehk siis ajuvaba mõttekodalase klubi, kus on käibel ainsa, õige ja sõltumatu kesktelevisiooni mantra. Nad jätavad endast naiivse mulje kui ainsatest, kes ei saa aru, et tegemist on ühe partei propaganda kanaliga. Kõik teised astuvad valet jalga, ainult nemad üksi astuvad kolonnis õiget jalga. Mis saab kui kesktelevisioonist siis, kui enam ei kiruta valitsust, mida juhib täna Keskerakond?

Teistes omavalitsustes elavad inimesed imestavad, kuidas tallinlased on nõustunud sellises maastaabis maksumaksja raha põletamisega. Samas olevat lahe vaadata kui lollid inimesed elavad Tallinnas, kes sellele jamale vaikiva heakskiidu on andnud ja ka kinni maksavad. Kohaliku televisiooni teostamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Me võiksime möönduse teha kui omavalitsuses oleks kõik esmased probleemid lahendatud ja pappi nagu putru üle õmblemaks lindudele mütsid pähe.

Mis maksab kesktelevisioon?

Täna me teame kui palju on sellesse mutiauku maksumaksja raha maetud – hinnanguliselt üle 20 miljoni euro ja neljapäeval ehk 15. detsembril valame sinna sisse lisaks veel 3,6 miljonit. Kellele, milleks? Kas Toomas Lepa ja tema pere pensionifondi?

Ilmselgelt ei vaevu kogu TTV sihtasutuse nõukogu koos esimehega eetris olevat jama jälgima, sest see on vaimselt kahjulik töö ja liitrist piimast või kahest liitrist viinast jääb ilmselgelt väheks. 20 miljoni eest sellist rämpsu toota nii madalal tasemel, no andke andeks.

Selliste vahenditega oleks Ken Saani Esto TV jõudnud ülemaailmsesse levisse ja Ken Saanist oleks saanud persona non grata in the world. Kuid siiski, mis maksab kesktelevisioon tegelikult? Kas proovida kesktelevisiooni lihtsalt maha müüa, et teada saada, mis võiks tema umbkaudne väärtus olla ja paljukest ollakse nõus välja käima?

Üheks mõõdupuuks on vaadatavus, kuid kesktelevisiooni järele puudub nõudlus ja vaatajaskond jääb hoolimata üleriigilisest levist alla näiteks Nationale Geographicu kanalile. Ei ole saladus, et kesktelevisioonis makstakse hästi, seda nii saadete tootmise eest kui ka saatejuhtidele. Mis aga saab neist töötajatest, kes on mugavustsoonis minetanud oma konkurentsivõime? Vat seda me ei suuda mõõta enam rahas.

Kinni või lahti?

Kuigi tänasel poliitmaastikul on Isamaa ainsana nõudnud tolle partei telekanali kohest ja kompromissitut sulgemist, ei ole selles küsimuses ka Isamaa read ühtsed. Nii nagu enamikes parteides, jagub Isamaaski piisavalt edevaid inimesi, kes küll ei söenda osaleda talendi otsingute saadetes, aga meedia komeedikeseks sooviksid olla, kasvõi kesktelevisioonis.

Ääremärkusena mainin, edevus poliitikute puhul ei ole halvustav väljend, vaid iga poliitik peabki olema piisavalt edev olemaks oma valijatele atraktiivne. Meenutan, et Reformierakonna poolt tuli kunagi linnatelevisiooni idee, mis Keskerakonna poolt loomulikult sekundiga ära lörtsiti. Meenutan, et sotside toel see kesktelevisioon Tallinna vilekogus sündiski.

Seega ei näe ma, et täna oleks neid julgeid poliitikuid, kes julgeks vastu võtta otsuse ja lihtsalt sulgeda ning likvideerida Sihtasutus Tallinna Televisioon. Tegemist on sotsiaalse projektiga nagu linnapoodki ning maksumaksjale kulukad sotsiaalsed projektid tuleb lõpetada.

Pakun välja kaks varianti – lõputu õudus või õudne lõpp. Lõputu õudus tähendaks, et järgmise aasta linna eelarvest ei eraldataks 3,6 miljonit kesktelevisioonile ja panna nad täielikule isemajandamisele. Tuletan meelde, et kesktelevisioonil on põhikirja järgi võimalus müüa eetriaega ja reklaami.

Õudne lõpp aga on – mitte eraldada kesktelevisioonile täiendavat 3,6 ja likvideerida SA Tallinna TV. Iseküsimus, kellele siis hakkab kuuluma sihtasutuse arvel olev Solarise lift, aga see on juba kõige väiksem probleem.