Tarmo Tamm: peaministri sõna ei maksa midagi
Kõik oleks kena, kui valitsuse teod ei oleks sõnadega vastuolus. Kõigepealt peaks riik näitama, et on ise oma ettevõtetele hea peremees ning toetab nende kaudu ülejäänud ettevõtlust. Paraku see ammugi enam nii ei ole. Raha põletamine, sahkerdamine ja kantimine on märksõnad, mis riigifirmade ümber toimuvat iseloomustab. Teisest küljest, kui valitsus ei saa ise riigiettevõtete ja riigi majandamisega hakkama, ei saa ta seda nõuda ka eraettevõtjalt.
Estonian Airi pankrot ei tulnud enam mingi pommuudisena, sest sellest on räägitud enam kui aasta. Kui nüüd meenutada, et just valitsuse valed otsused olid need, mis antud olukorrani viisid, siis millist eeskuju riik ise ettevõtjatele näitab. 125 miljonit eurot (ligi kaks miljardit vana head Eesti krooni!) maha põletada ja piinlikkust mitte tunda, on omaette saavutus. Kui Keskerakond oleks võimul olnud, oleks süüdlane ammu teada olnud ja risti löödud. Kes on süüdi aga täna ja kes vastutab?
Kuid ega lugu ei ole veel lõppenud. Täna räägitakse kahe ettevõtte loomisest - ühte neist kanditakse Estonian Airi tegevus ja teise varad. Kokku pumbatakse neisse ettevõtetesse veel 72 miljonit eurot! Mingeid konkreetseid plaane ega eesmärke ei paista uuel Nordic Aviationil olema - põhimõtteliselt vaadatakse jälle, kuidas minema hakkab ja elatakse päev korraga. Ma küsin, mis riik see selline on, kus maksumaksja rahaga nii vabalt toimetada saab ja kellelegi aru andma ei pea?
Kuid see pole muidugi veel kõik. Mis ettevõtjasõbralikust riigist me räägime, kui riik tõstab järsult kütuseaktsiisi ja küsib ettevõtjatelt ELis maksimaalselt lubatud elektriaktsiisi? Tootmissisendite hind on ettevõttele väga oluline kuluartikkel ning mida madalamad on omakulu, seda konkurentsivõimelisem on ettevõte. Majutusasutuste käibemaks, mis tõuseb ületuleval aastal 14 protsendile, on hea näide, kus Reformierakonnal on ükskõik ka enda erakonda kuuluvate ettevõtjate arvamusest. Riiklike firmade juhtimisest ma ei räägigi, sest keegi ei tea, kui efektiivselt neid juhitakse.
Toon veel ühe näite Põlvast, kus 40 inimesele tööd andev mööblifirma Alcantra OÜ soovib juba tükimat aega laiendada oma tegevust, milleks ta vajab suuremat elektrivõimsust. Nagu kiuste ei suuda aga riigile kuuluv võrguettevõte Elektrilevi OÜ alajaama ehitustöödega pihta hakata, kuigi kõik vajalikud osamaksed on ettevõte tasunud. Töödega on läinud kiireks, sest ettevõte peab alajaama valmimisel paigaldama liitumiskilbist peakilbini uued maa-alused kaablid, mida on talvisel ajal, kui maapind on külmunud, keeruline teha. Peale esimese osamakse saamist läheb alajaama ehituseks aega 330 päeva. Ettevõtja ei oota raha, vaid kiireid lahendusi mida riigile kuuluv ettevõte peab pakkuma.
Jääb arusaamatuks, miks riigile kuuluv ettevõte takistab laieneda tahtva ettevõtja tegevust. Kui peaminister räägib, et valitsus soosib ettevõtlust, siis miks ei tee seda riigile kuuluvad firmad. Kui riik tahab soodustada ettevõtjate tegevust, peavad ka riigile kuuluvad ettevõtted sellele kaasa aitama, teenima ühiskonda laiemalt ja tähtsustama vähem kasumi teenimist.
Ettevõtjad ootavad rohkem tegusid ja vähem ilusaid sõnu. Reaalsetest sammudest on ettevõtjale kindlasti rohkem abi kui neid pidevalt lüpsta ja vahel harva õlale patsutada. Põllumeeste nahas ei tahaks tänasel päeval üldse olla - paljude piimatootjate ja seakasvatajate elutöö läheb haamri alla, kuid valitsust see ei huvita.
