Mis on nähtamatu e-teenus?

Eestis on kasutusel terve rida teenuseid, mida tavakodanik ei näe. Erinevad riigi IT asutused pakuvad e-riigi toimimiseks vajalikke teenuseid alustades andmevahetuseks mõeldud X-teest kuni ametnikele mõeldud infosüsteemideni.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) me loome ja peame üleval infosüsteeme ning sidelahendusi, mida vajavad politseinikud, piirivalvurid, häirekeskus, kiirabi, päästjad, kuni isikut tõendavate dokumentide väljaandjateni. Tavakodanik kasutab neid teenuseid üsna aimamatult siis, kui politsei kontrollib e-politsei infosüsteemis kodaniku juhtimisõigust, kui inimene naaseb väljastpoolt Schengeni viisaruumi taas kodumaale ja passiandmeid seiratakse piirikontrolli infosüsteemist. Või kui inimene helistab hädaabinumbril 112 ja infosüsteemid aitavad teda positsioneerida ja loovad abistajatele helistajani kiireima teekonna.

Kodaniku jaoks nähtamatud lahendused on muutnud meie elu turvalisemaks ilma, et sellest saaks ja peakski maailmas palju kära tekkima. Nii jääbki nähtamatu e-riik kodaniku ja sageli otsustajate jaoks silma ainult kahel juhul – kui riik teeb IT valdkonnas midagi väga uut ja ainulaadset või kui mõni infosüsteem või sidelahendus ei tööta. Nähtamatutel teenustel ongi huvitav saatus, keegi ei märka nende töökorras olekut ja pilti tulevad nad juhul kui nad enam ei toimi. Paralleeli võiks tuua kaardimaksega. Kui palju te olete poes mõelnud, kuidas kaardimakse töötab, kuidas pank teab, kui palju poele raha kanda ja teie kontolt maha võtta. Ilmselt ainult juhul, kui kassasse pannakse üles silt „Kaardimakse ei tööta“. Ja ilmselt pole te selles olukorras rõõmus, pigem kirute ja jätate poekorvi sinnapaika. See tähendab, et nähtamatu või mitte, juba täna on inimesed sellistele teenustele vaikimisi väga kõrged nõuded, mille täitmine eeldab tarkust ja kergitab nende hinda.
Piiri-, politsei- ja muid sarnaseid infosüsteeme näevad ja kasutavad politseinikud, päästjad, päästekorraldajad, piirivalvurid ning nende jaoks on need väga vajalikud töövahendid. Nende teenuste toimimiseks tarvilik baastaristu on aga vundament, milleta ükski IT lahendus toimida ei saa. Baastaristu alla kuuluvad andmekeskused koos tehnilise sisustusega, andmesidevõrk ja -seadmed, sidelahendused ning erinevad tarkvaralised platvormi teenused. See kõik on maksumaksjale sageli kulukamgi kui üks või teine infosüsteem ja sellest kulust tekkivat tulu on keeruline must-valgelt selgitada. Kasutaja saab aru kui infosüsteem on aeglane. Aga kas süsteemi kiiremaks muutmine maksab kakskümmend eurot või kaks miljonit eurot, on teada ainult väga sügaval „mootoris“ töötavatele IT spetsialistidele. Ja alati võib öelda, et IT inimene sattus hoogu ja soovis ehitada sõiduauto asemel reaktiivlennukit.

Kus on e-tiigri kodu?
Aeg ajalt võetakse teemaks, et meie uhkest e-tiigrist on saanud paremal juhul täissöönud kodukass või on tiiger sootuks parematele jahimaadele lahkunud. Need teenused, millega oleme maailmas siiani tähelepanu võitnud on meie jaoks ka täna olulised, kuid nähtamatud riigi e-teenused tõstavad järjest enam pead. Ehk sirgumas on terve rida väikeseid e-tiigreid, kes õpivad ja arenevad iga päev jupikaupa ehk agiilselt. Näiteks e-politsei, mida SMIT arendab, on tänaseks mitmes riigis tekitanud soovi lahendusega tutvuda. Sama kehtib teistegi infosüsteemide kohta, mille vastu on huvi nii naaberriikidel kui kaugemalgi.

Kuigi uute tulijate vastu on huvi suur, on praeguste tulemuste kõrvalt vaja olemasolevaid vahendeid veelgi targemalt investeerida ja leida uusi võimalusi, kuidas teha vähemaga rohkem. Iga euro, mida me riigi infotehnoloogiasse paneme, peab ennetama õnnetusi, päästma elusid, hoidma kokku riigi kaudseid kulusid või säästma kodaniku aega ja raha. Kuigi teinekord on soov arendada infotehnoloogiat infotehnoloogia pärast, on siiski ka veel täna tark appi võtta muud toimivad lahendused ehk aegajalt Excel kasutusse jätta.

Kiirete ja tarkade valikute tegemiseks on selgelt tarvis kogu riigis mõtteviisi muutust. Tihti seab riiklik bürokraatia kahtluse alla kõik tegevused senikaua, kuni võimalikku tulemust pole korduvalt paberil tõestatud ja kooskõlastatud. E-tiiger aga vajab üha vähem piiranguid ja teda puuris hoides jõuame keskpäraste tulemusteni. Riigil oleks mõistlikum eeldada, et kõik algatused on head ja ägedad, seni kuni pole tõestatud vastupidist. Nii säästaksime tohutult raha ja inimeste aega ning annaksime innovatsioonile uue tõuke.

Kuigi SMIT pakub kodanikule läbi päästja, politseiniku, Häirekeskuse ja ametnike just nähtamatuid e-teenuseid, ei tähenda, et need töötavad iseenesest. Nähtamatuks e-tiigriks olemine vajab teinekord ehk rohkemgi investeeringuid kui suure kära tegemine, sest infotehnoloogias kehtib lihtne põhimõte – kui sa teenust ei märka, siis on tehtud selle ideaalseks töökorrasolekuks parim.