Tartu Ülikool jagab euroteadmisi
Tartu ülikool arendab ühe koolitussuunana välja Euroopa Liiduga seotud erialade õpetust. õigusteaduskond alustab tänavu euroõiguse magistriõpet ning peab läbirääkimisi välisõppejõu leidmiseks Euroopa Liidu õiguse õppetooli etteotsa.
"Eelkõige oleme huvitatud heast ja tugevast magistrikraadist," kommenteeris euroõiguse spetsialistide magistriõppe loomist avaliku õiguse instituudi juhataja professor Raul Narits.
Teisalt soovib õigusteaduskond Naritsa sõnul, et Eesti riik mõtleks oma seadustes läbi need avaliku teenistuse ametikohad, kuhu tulevikus ilma magistrikraadita pole võimalik kandideerida.
Euroõiguse magistriõppe rühm loodi koostöös euroteaduskonnaga. Kahekümnest kandideerinud neljanda kursuse tudengist valis nõukogu juunis välja üksteist. Narits märkis, et komisjoni kuulunud Münsteri ülikooli õppejõu hinnang pingerea esimestele oli: väljapaistvad.
õigusteaduskonna ja euroteaduskonna koostööd iseloomustas Narits kui meeldivalt kooskõlalist. Euroõpperühma õppekava koostamisel arvestatakse suuresti teaduskonna soove. Euroteaduskond otsib sobivaid õppejõude, kes kahe aasta jooksul magistrande Tartusse õpetama tuleksid.
õigusteaduskonna dekaani Peep Pruksi sõnul on euroteaduskond lubanud magistrandidele stipendiumilisa kuni 2000 krooni kuus. "Võib-olla leiab ka meie teaduskond võimaluse toetada. Igatahes peaks nende magistrandide kuustipendium tulema vähemalt 3500 krooni," oletas Pruks.
Ta lisas, et soodsa kliima õppetööks loob teaduskonna omaette hoone, endine Rostovtsevi eraülikooli maja, mille remont ja sisustamine lõpeb oktoobris.
Lisaks magistriõppele rajab õigusteaduskond Euroopa Liidu õiguse õppetooli. "üikoolil õnnestus riigile selgeks teha, et lõpmatuseni ei saa püssi lasta, tuleb vahepeal laadida," rääkis Pruks. Riik oli huvitatud täiendõppest seoses seaduste ühtlustamisega. Teaduskond soovis, et ka riik ise investeeriks juristide haridusse.
Euroopa Liidu õiguse õppetooli asutamiseks Tartu ülikoolis ongi riik eraldanud 225 000 krooni. Praegu käivad euroteaduskonna kaudu läbirääkimised Euroopast õppejõu leidmiseks. "Eelistaksime õppejõudu, kes õpetaks ja tahaks ka ise targemaks saada," selgitas Pruks teaduskonna ootusi.
õigusteaduskond sai riigikantseleilt ka 180 000 krooni täienduskursuseks "Euroopa Liidu õigus ja Eesti õigussüsteem Eesti siseriikliku õiguse aspektist". See algas juba kevadel ning lõpeb oktoobris. Osa võtab 70 spetsialisti ministeeriumidest ja riigiasutustest. 160 tundi kestev täiendõpe käib koostöös sihtasutusega Eesti õiguskeskus.
