Minu Facebook ja telefon on pidevalt „kuumad". Helistavad ja kirjutavad teised lapsevanemad, kooli hoolekogu liikmed. Need, kellel endal lapsed, teavad omal nahal, et laste kooliajakava muutumine võib segamini lüüa kogu suguvõsa elukorralduse. Mõnele küsimusele leidsime vastuse, aga mõnele küsimusele vastamisega jäin siiski hätta. Mida arvab probleemist linnavolikogu? Mida arvab linnavolikogu hariduskomisjon? Mida arvab kooli hoolekogu? Ei arva midagi, sest seni on usutud - küll kooli juhtkond lahendab ise selle asja. Lahendabki, aga kõik minu poole pöördunud inimesed on ühel meelel, et olukord läheb raskemaks ja keerulisemaks. Vastupidiseid seisukohti ei ole.

Kõik ametimehed ja -naised, kellega rääkisin, püüdlevad vastavalt oma pädevusele parima lahenduse poole ja on hädas, et rohkemaks neil pädevust lihtsalt ei ole. Annelinna gümnaasiumi direktor teatas mulle lahkelt, et kool leiab võimaluse „varajase pikapäevarühma" sisseseadmiseks. Kui vanemad juba hommikul vara tööle minnes tahavad lapsed kooli viia, võetakse need vastu.

Poolik lahendus

Aga see poolik lahendus toob kaasa uued mured. Laste koolis istumise aeg läheb nii pikaks, et ühest söögikorrast jääb väheks. Kes koolitoidu eest maksab? Tõenäoliselt lapsevanemad. Kannatab II vahetuse laste huviharidus ja sporditegemise võimalused. Seda raha, mis võimaldaks huvihariduse ja sporditöö suhteliselt väheste II vahetuse laste vajadustele kohandada, ilmselt kusagilt võtta ei ole. Tippsportlaste treeningute aegadega oleks see ehk mõnel juhul tehtav, aga tavaliste spordiringide osas ikka väga raske.

Kõigist rahva hulgast tulnud etteheidetest võiks kirjutada pika ja värvika loo, aga keskendun meelsamini erinevate inimeste poolt esitatud konstruktiivsetele mõtetele ja ettepanekutele. Lapsevanemate kõige huvitavam ettepanek on teha kahe venekeelsetele õpilastele mõeldud kooli asemele üks ja korralik kool. Praegu ühes neist õpilasi napib ja teises kipub liiga palju saama. Uues koolis võiks kõik lapsed, olgu pealegi kahes erinevas majas, ühes vahetuses õppima mahtuda.

Omal ajal olid lapsevanemad päris kurjalt koolide ühinemise vastu, sest koolide arengukavad ja arengusuunad ja koolidega seotud ootused tundusid olema üsna erinevad. Kuulujutud kippusid kõikvõimalikke vastuolusid veelgi võimendama. Praeguseks oleme aru saanud, et kahe kooli õppekavad ning nende valikuvõimalused, alates õppekeele valiku ulatusest kuni keelekümbluseni, on üksteisele juba üsna lähedale jõudnud. Tulgem mugavusetsoonist välja ja siis leiame ka parimad lahendused.

Mäletate - enne valimisi lubas ju nii mõnigi, et teised vahetused meie linna koolides kaovad ajalukku. Usun, et leiame kõik koos head lahendused.