Tartus sündis teine katseklaasitüdruk

Baltimaade teine katseklaasilaps tuli Tartu naistekliinikus ilmale eile öösel.

Vastsündinu on tüdruk ja sündis keisrilõike abil, nagu Eesti esimenegi katseklaasibeebi mullu augustis. Laps kaalus 3380 grammi ning oli 48 cm pikk.

Naistekliiniku arst Andrei Sõritsa lausus, et eile sünnitanud naine oli kliiniku reproduktiivse labori esimesi patsiente. Tema viljastamise esimene katse mullu detsembris ebaõnnestus, nii et seda tuli pool aastat hiljem korrata. Rasedus kulges täiesti normaalselt ja kavas oli loomulik sünnitus. üleeile aga helistas viimast nädalat last ootav ema ja teatas, et looteveed on puhkenud. Siis otsustatigi keisrilõike kasuks. Sõritsa kinnitusel oli rasedus lõpuni välja kantud ja tüdruk sündis täiesti tervena.

Vastsündinut vaatama ja pildistama tulnud isa ütles, et tunneb end nagu iga teine isaks saanud mees. Kuigi tütre sünd oli ammu teada, pole beebile nime ette valmis mõeldud. "Tüdrukule tuleb ikka enne korralikult otsa vaadata," arvas värske isa.

35-aastasele abielus tartlannale oli see esimene rasedus. Naistekliinikus oli tal mitu aastat tagasi opereeritud munajuhasid, kuid see ei andnud tulemust. Kehaväline viljastamine oli abikaasade ainus võimalus last saada. Andrei Sõritsa sõnul on Tartus tänavu sünnituseni jõudmas veel seitse patsienti, kellest üks kannab doonori munarakkudest kasvavat loodet. Kaks rasedat ootab katseklaasikaksikuid.

Lastetus on Eestis probleemiks 20 000 paarile, ütles Sõritsa. Ta lisas, et sotsiaalminister Toomas Vilosiuse käskkirja kohaselt peaks kehavälise viljastamise kulud kandma patsient ise. Viljastamise hinnaks on tänavu määratud 7370 krooni. Tartu naistekliinikus sooritatavaid viljastamisi toetab fond Lootus ning teadusuuringuteks on saadud Eesti Teadusfondi sihtraha, aidanud on patsiendi töökoht. Sõritsa sõnul on paljud Eesti haigekassad siiski leidnud võimaluse katseklaasiviljastamist kas osaliselt või täielikult rahastada.

ANU JõESAAR