Seevastu jalakäijate teekond keset kihutavaid rulluiskureid pole sugugi ohutu. Sel suvel on olnud juba mitu tänavakokkupõrget rulluisutajaga. Paharetist kihutaja kaob muidugi kui tuul, kõndijad on aga saanud raskeid traumasid. Ei oska isegi midagi soovitada, sest vaevalt on aega enne kokkupõrget, kotid käe otsas, eemale hüpata. Asja lahendaks, kui rulluisutajatele ja jalgratturitele eraldataks kõnniteedest oma osa. Paljudes riikides on nii tehtudki.

Ka jalgratturi varustuse hulka kuuluvad kaitsevahendid. Piisab, kui on peas kiiver ja käes kaitsekindad. Ka ei maksa uhiuut mitmekümnekäigulist ratast otse kauplusest auto katusele laadida ja proovisõiduks Lõuna-Eesti kuplitele sõita. Esmalt katsetage uut liikumisvahendit ikka tasasel maal ja tehke endale sõidunipid selgeks.

Hoogu on võtmas uus sportlik meelelahutus - skuutrisõit. Skuutrisõitjaid varitseb eelkõige oht omavahel kokku põrkuda ja saada tõsiselt kannatada.

Korkvest peab seljas olema nii skuutrisõitjal kui aeru jõul paadis sõitval kalamehel. Ka kõige parem ujuja võib vette kukkudes paanikasse sattuda.

Tervisesportlased jätkavad suvel kindlasti oma lemmikspordiala harrastamist. Siiski soovitaksin jätta jooksmine mõneks teiseks aastaajaks. Kasutage sooja aega pigem sellisteks spordialadeks, mida muul ajal sama edukalt viljelda ei saa - ujumiseks, jalgrattasõiduks, ratsutamiseks.

Viimased andmed näitavad, et laialt propageeritud jooksmine polegi tervisele nii hea, kui seni on usutud. Haiglate traumatoloogiaosakonnad on täis vigastatud jalaliigestega tervisejooksjaid. Artroos ehk liigesepõletik on tõsine haigus, mida tekitavad üleliigne kehakaal ja järsku suurenev koormus liigestele jooksmisel. Liigesepõletikuni viivad ka halvad jalatsid ja ebasobiv jooksurada.

Seepärast valige jooksmiseks mugavad jalanõud ja tasane pind. Suurte maanteede ääres ja linnas heitgaasipilves sörkimises ei näe ma küll mingit tervistavat mõtet.