-Haridusminister Aaviksoo kava kohaselt vabastataks õppemaksust need üliõpilased, kes sajaprotsendiliselt õppekava täidavad. Kas see on hea plaan?

Plaan on hetkel veel üsna salapärane ning keegi sellest suurt midagi ei tea. Põhimõte oleks siis ilmselt selles, et üliõpilane hakkaks maksma pärast õpingute nominaalaja lõppemist. Praegu maksavad tudengid niikuinii selle eest, sest näiteks bakalaureuse taseme läbimiseks on 3+1 aastat, mis on tasuta ja kui selle ajaga õppekava läbitud ei saa, tuleb hakata maksma. Selles valguses räägime sellest ühest äravõetavast aastast.

Teine asi on selles, et peaks mõtlema, miks üliõpilased ei lõpetada nominaalajaga. Meie uuringud näitavad, et peamiseks probleemiks on majanduslikud põhjused. Seda uut süsteemi peavad kindlasti toetama vajadusepõhised õppetoetused.

See, et saad tasuta õppida, ei tähenda, et sa majanduslikult välja veaksid. Kui sa oled näiteks Viljandimaalt pärit ja pead ülikooliõpingute ajaks Tallinnasse elama tulema, siis on sellest vähe, et saad tasuta õppekoha. Vaja on ju üüri maksta, toitu, bussiga sõita. Tänane toetustesüsteem seda paraku ei võimalda ja seepärast käibki 60 protsenti meie üliõpilastest tööl.

-Kui palju on õppekavast maha jäämine seotud laiskusega, millele minister Aaviksoo on süsteemi muutmist õigustades viidanud?

Eks see osa kindlasti olemas, kuid kindlasti väiksem, kui see osa, kes mingitel muudel põhjustel ei saa ülikooliõpinguid ettenähtud ajaga lõpetatud. Võiks mõelda, et kes ülikooli tulevad ja eeldada seda, et nad tulevad siiski õppima. Miks peaks tulema ülikooli laisklema ja õpinguid mitte lõpetama?

-Mida arvata plaanist taastada sisseastumiseksamid?

Paindlikust võiks igatahes rohkem olla. Erialati võiks tingimused olla erinevad ja sõltuvad valdkonna spetsiifikast. Tähelepanu tuleks rohkem pöörata vestlustele, mis oleksid sisulisemad, põhjalikumad ja paremini ettevalmistatud. Praegu tehakse ka vestlusi, kuid sageli on nende kvaliteet kesine, tihti peitutakse ajanappuse taha.

Sul võivad olla koolis väga head hinded ja tuled kõrge keskmisega ülikooli, kuid sinu sobivus antud erialale ei ole see, mis ta olema peaks. Võib-olla sa ei ole seda tüüpi inimene. Seega Vestlus, sisseastumiseksam, mis iseloomustab kutsesobivust või esse võiks muidugi olla.