Tasuta ühistransport pole pannud kedagi autost loobuma. Aga mis paneks?

 (265)

Uus trammiliin lennujaama
Uus trammiliin lennujaamaFoto: Andres Putting

Kalle Klandorf väidab oma arvamusloos („Keskerakond hirmutab? Aga räägime siis faktidest!“) Delfile, justkui oleks opositsioonierakondade peamine eesmärk tasuta ühistransport võimule tulles päeva pealt sulgeda. Selle näiteks tsiteerib ta muuhulgas mind, kus ma ütlen, et eelmiste valimiste eel kiirkorras kehtestatud tasuta ühistransport ei ole oma eesmärki täitnud.

Jään öeldu juurde - ma ei pea selle all silmas, et tasuta ühistransport tuleks päevapealt sulgeda, kuid olen veendunud, et tänane tasuta ühistransport ei ole Tallinna edulugu. Sest kui tasuta ühistranspordi eesmärk on linnas autokasutajate hulka vähendada, siis seda eesmärki see täitnud ei ole. Vastupidi! Nagu selgub linnavalitsuse tellitud viimasest uuringust „Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2016", siis on oma igapäevatoimetuste tegemisel autokasutajate hulk kiirelt kasvanud, ühistranspordi kasutajate hulk aga jõudsalt vähenenud.

2013. aastal, mil linnas kehtestati tasuta ühistransport, vastas 62% eelpool nimetatud uuringus osalejatest, et nende peamine liikumisviis tööpäeval tööle, kooli või muude peamisse sihtkohta on ühistransport. Aastal 2016 oli see näitaja viimase seitsme aasta madalaim ehk 47%. Samal ajal on kasvanud oma peamise liikumisvahendina auto kasutavate inimeste hulk tervelt 7%. Seda on näha ka linnapildis: vaatamata Euroopa ühtedele kõrgematele parkimistasudele on parkimiskohtade täituvus vanalinnas, südalinnas ja kesklinnas püsinud samal tasemel, mis enne parkimistasude lakke tõstmist. Tallinna kesklinn upub autodesse.

Samal teemal:

See näitab, et ei piits (kõrged parkimistasud) ega präänik (tasuta ühistransport) ole inimesi autost loobuma meelitanud. Linlaste jaoks on oluline, et ühistransport oleks kvaliteetne. Ja siinkohal ei ole määrava tähtsusega üksnes uued trammid ja bussid (mida linnavalitsus pidevalt esile tõstab), vaid inimeste võimalus saada kiirelt punktist A punkti B. See tähendab eelkõige liinigraafikuid, mis vastaks tänastele vajadustele. Olgugi, et probleem on pikalt teada, pole siin linnavalitsus suutnud peale kosmeetika teha mitte midagi. Positiivne on küll, et lõpuks on algatatud Tallinna ühistranspordi optimeerimise jaoks uuring, kuid sellega on jäädud paraku hiljaks.

Samuti on unustatud muude auto-alternatiivide arendamine, eelkõige kergliiklusteed. Tallinnaga sarnases kliimas asuv Kopenhaagen, kus süsteemselt on arendatud jalgrattakultuuri, võib täna rõõmustada selle üle, et pea pooled linlased teevad oma igapäevatoimetusi jalgrattaga. Tallinnas on see näitaja aga paraku 0,7%.

Seega, peamine küsimus ei taandu mitte sellele, kas ühistransport on tasuta või tasuline, vaid hoopis sellele, kuidas vähendada autokasutajate hulka. Nagu oleme näinud, siis tasuta ühistransport üksi pole autostumise trendi absoluutselt murdnud. Ja selles kontekstis on tasuta ühistransport, kui lubatud imevits autode vastu, läbi kukkunud.

Proovi nüüd ja ainult nüüd! Eesti Päevalehe sünnipäevanädala pakkumine: 4 nädalat vaid 7 euroga! Proovi ja Sa ei kahetse »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare