Teadlane: reaktoreid ei osta ega müü enam keegi
•• Professor Frigyes Reisch, kuidas teie hindaksite praegust olukorda Fukushima tuumajaamas ja selle ümbruses?
Seis on väga halb. Mõne nädala eest juba räägiti sellest, et väikestel lastel ei lubatud Tokyos kraanivett juua (Tokyo asub Fukushima jaamast umbes 250 kilomeetri kaugusel – P. S.), radio-aktiivne saaste on merevees ja isegi nii kaugel kui Tokyos.
•• Kas Jaapani võimude soovitus mitte juua kraanivett on teie meelest kohane?
Jah, on küll. Nagu te teate, levib vees radioaktiivne jood, see võib põhjustada organismisisest reostust ja see on ohtlik kilpnäärmele.
•• Mõnikord tõmmatakse Fukushima puhul paralleele Tšernobõli tuumajaama katastroofiga, teinekord jällegi öeldakse, et need pole adekvaatsed. Mida teie arvate?
Need paralleelid on õigustatud. Inimeste vaatepunktist on sellel (Fukushimal – P. S.) praegu palju rohkem mõju, puudutab palju rohkem inimesi, kümned ja kümned tuhanded on sellest mõjutatud ja see on kestnud juba nädalaid, seega tõesti, olukord on väga tõsine. Ka radioaktiivsed lekked on kestnud mitmeid nädalaid ning saastunud on ka merevesi. Tokyos, kus elavad miljonid, on ka inimesed sellest mõjutatud.
•• Kuidas teie arvates Jaapani valitsus selle olukorraga hakkama on saanud? Kõlanud on ka kriitikat.
See polnud just kena käitumine. Tuumaõnnetuste mõju hindamiseks inimestele on kasutusel skaala, rahvusvaheliste tuumajuhtumite skaala (INES), ja nemad hindasid selle tasemeks neli, mis on üsna tagasihoidlik (kohalike tagajärgedega õnnetus – P. S. ). Aga mina aga hindasin juba siis selle õnnetuse seitsme peale, mis on tõesti halb. Siis suurendasid nad selle hiljem viie peale (laiemate tagajärgedega õnnetus – P. S.) ja prantslased hindasid selle kuuele. Mina aga jään kindlaks, et see on seitsme tasemel (seni on selle taseme saanud vaid Tšernobõli juhtum – P. S.). Minu arvates püüavad nad seda minimeerida, pisendada.
•• Mida see hinne seitse sisaldab?
Seda, et paljud inimesed on sellest puudutatud ja mõned surnud. Kahjuks on need kriteeriumid Fukushimas täidetud. See, et paljud inimesed saavad tuumasaastet oma riietele või näiteks pea piirkonda, pole veel nii hull. Kuid seesmine saastumine on tõeliselt ohtlik ja kümned tuhanded said saastet ja mõnedki neist ka seesmiselt, näiteks kopsudesse. Ta on juba organismi sees radioaktiivne. Ja sellisel inimesel pole enam jäänud palju nädalaid elada. Väliselt võime me kiirgust mõnel määral taluda, kuid seestpoolt me radioaktiivsust suuremat taluda ei suuda.
•• Kuidas on seda vastu võetud, et te andsite nii ränga hinnangu – tuumaõnnetus on kõrgeimal, seitsmendal tasemel? Paanikaõhutamises ei süüdistatud?
Võeti väga positiivselt vastu, et on olemas sõltumatu hääl. Olen siiani andnud kolm tele- ja neli raadiointervjuud, lehtedele pealekauba. Olin pessimistlik ja reaalsus kahjuks kinnitas mu sõnu.
•• Kui palju inimohvreid võib Fukushima tuumaõnnetus nõuda?
Ma ei oska küll täpselt hinnata, kuid oletan, et mõnisada.
•• Kas praegused turvameetmed Jaapanis – siseruumides püsimine, evakuatsioon ja nii edasi – kas need on piisavad või mitte? Palju nad üldse aitavad?
Tegelikult nad aitavad. Need meetmed pole piisavad, kuid on parem neid juhiseid järgida. Näiteks radioaktiivse tuule puhul, kui see puhub ja sa püsid siseruumes, ja kui sul veab, siis see tuul sind eriti ei puuduta. Samamoodi on radioaktiivse vihmaga, mis maha sajab, siseruumid aitavad. Kuid on võimatu öelda, kus see vihm täpselt maha tuleb.
•• Jaapanist on peetud arutelusid selle üle, kas evakuatsiooni-tsoon peaks olema 20 kilomeetrist laiem. Palju see evakuatsioon üldse aitab?
Sõltub radiatsioonitasemest. Mitmes kohtas pole radiatsioon kõrge ja seal võivad ju inimesed paigal püsida.
•• Arvate, et jaamast kaugemal kui 20 kilomeetrit on radiatsioon küllalt madal?
Ma kujutan ette küll. Ilmselt see vajadus on järjest väiksem.
•• Mida jaapanlased kriisipiirkonnas edasi teevad?
Nad üritavad nüüd ümbruskonda puhastada ja reaktorit isoleerida. Ja seda nad peaksidki tegelikult tegema. Lihtsustatult öeldes peavad nad tegema ehitise reaktori ümber, mis selle ümbritsevast eraldab. Kuid samal ajal peavad nad ka reaktorit jahutama, sest selle ümber on palju kaasnevat soojust, mis vajab pidevat jahutust. Umbes kümne aasta jooksul tuleb reaktori tuum sealt eraldada, et viia see lõpphoiustamisse. Sama juhtus Ameerikas (1979. aasta Three Mile Islandi tuumaavarii järel – P. S.), kus kümne aasta pärast kasutati kaugjuhitavat robotit, mis võttis südamiku ja see transporditi lõpphoiustamisele. Eks midagi sellesarnast hakkab tõenäoliselt ka nüüd juhtuma. Ja peaasi, et inimesed sealt eemal hoitakse.
•• Mis te arvate, mis saab Fuku-shimast? Kas sellest saab surnud tsoon?
Ei, ma siiski arvan, et kiiritust saab seal üha vähem. Elamiskõlblikuks saab see jaama ümbrus umbes kümne aastaga. Jaapanlased puhastavad selle ära ja transpordivad reaktori minema. Siis peaks seis olema enam-vähem normaalne. Jah, Fukushima saaste on siia ka jõudnud, kuid mitte ohtlikus koguses. Veereostus puudutab peamiselt Fukushima ümbrust.
•• Milline on maailmas nüüd olukord tuumaenergiaga?
Tuumaolukord on iseenesest üle kogu maailma väga lihtne. Nüüd ei taha enam keegi osta tuumareaktorit ja mitte keegi ei taha enam ka reaktorit müüa. Asi selles, et ainult jaapanlased suutsid reaktoreid müüa ja praegu ütlevad nad, et ei, nad pole võimelised müüma. Ja nii ongi tulevikus – keegi ei osta, keegi ei müü.
•• See ongi tuumaenergia tulevik?
Mõneks aastaks küll. Mis juhtub pärast neid aastaid, mina ei tea.
•• Kas teie arvates on selline reaktsioon mõistlik?
Jah, muidugi. Pärast sellist õnnetust peavad ju olema tagajärjed.
•• Kas ohutu tuumaenergia on teie arvates võimalik?
Miski pole täiesti ohutu. Aga suhteliselt ohutu küll.
•• Tavaliselt ehitatakse tuumajaamad siiski suurematest keskustest pisut eemale.
Jah, selleks on väga hea põhjus. Kui midagi juhtub, tekib saaste, siis pole seal inimesi ümbruskonnas.
•• Öeldakse, et Fukushima õnnetuse põhjustanud asjaolud on väga unikaalsed, reaktor oli vana, mujal ei tarvitse tsunameid olla...
Ma arvan, et esimene reaktoriõnnetus oli arusaadav, aga ülejäänu oli täiesti tarbetu ja välditav. Nad oleksid võinud esimese järel tugevdada elektrivarustust, jälgida temperatuure, niipea, kui midagi oleks hakanud juhtuma, oleks saanud parandada.
•• Mis võib olla tuumareaktorite nõrgaks kohaks?
Tšernobõl on teistest täiesti erinev. Fukushima on kolmanda põlvkonna reaktor, väga viletsalt ehitatud. Õnneks meil siin Rootsis sellist pole, kuid Ameerikas on palju seda tüüpi reaktoreid.
•• Nii et tulevikuavariide seisukohalt võib Ameerika olla riskantses olukorras.
Jah. Seitsmekümnendatel ehitati sinna Fukushima tüüpi reaktoreid.
•• Kuidas te iseloomustaksite Läänemere piirkonna tuumajaamasid, Sosnovõi Bori näiteks?
Sosnovõi Bor on vana Tšernobõli tüüpi reaktor Soome lahe kaldal, 50 kilomeetrit Peterburist läänes (Tallinnast umbes 240 kilomeetri kaugusel – P. S.). See nii ohtlik kui Tšernobõli oma küll pole, sest seal tehti mõningaid täiustusi. Kuid – ta on siiski Tšernobõli tüüpi. Soome jaamadest kaks on venelaste ehitatud, kuid nad on väga stabiilsed vene reaktorid. Teised on rootslaste tehtud ja praegu on tegemisel prantslaste oma, ehitavad juba palju aastaid.
•• 1960. aastate alguseni tehti atmosfääris tuumakatsetusi – enne kui need maa alla kolisid. Kuidas te võrdleksite atmosfääris toimunud tuumakatsetuste reostust ja Fukushima reaktoreist eraldunud saastet?
Seal on tohutu vahe. Tuumapommi puhul on plahvatus põhiline, aga tuumareaktoris tekib hoopis teistsuguseid isotoope. Reaktori saaste on palju hullem.
•• Hullem? Seega reaktoris tekkivad ained püsivad kauem radioaktiivsed?
Täpselt.
•• Tuumapomm on siis saaste mõttes väiksem probleem?
Jah, ta on lihtsam.
•• Nevada tuumapolügoonil katsetati kümneid pomme vabas õhus, aga Las Vegases sada kilomeetrit eemal käib ometi elu.
Jah, ma olen Nevada polügoonil käinud. Seal on praegu väga väike ala, kuhu nad inimesi ei luba.
•• Kas jaapanlased vajavad rahvusvaheliselt üldsuselt mingit abi tagajärgedega toimetulekuks?
Nad saavad hakkama. Nad on väga arenenud selles vallas.
•• Singapur mõtiskleb praegu maa-aluse tuumajaama üle. On see tõesti ohutu ja kas see on üldse teostatav?
See on võimalik ja turvaline ka, aga ma ei ole kindel, kas see on praktiline, sest tuumajaama jaoks on vaja palju ruumi. Aga ma pole kindel, kas on kuigi mõistlik teha tohutu-tohutu ruum maa alla. Ma pole küll täpsemaid kalkulatsioone selle kohta näinud.
Tuumaõnnetuste skaala
•• 7 – Suur õnnetus
Suur radioaktiivsete ainete leke koos laiaulatuslike tagajärgedega keskkonnale ja tervisele. Vajalikud kavandatud ja ulatuslikud vastumeetmed. Näide – 1986. aasta Tšernobõli avarii.
•• 6 – Tõsine õnnetus
Märkimisväärne radioaktiivsete ainete leke, mis tõenäoliselt nõuab kavandatud vastumeetmeid.
Näide – 1957. aasta Kõštõmi avarii, mil Majaki radioaktiivsete jäätmete ümbertöötlemise hoidlas toimus plahvatus ja radioaktiivsete ainete massiline õhkupaiskumine.
•• 5 – Laiemate tagajärgedega õnnetus
Piiratud ulatusega radioaktiivsete ainete leke, mis nõuab tõenäoliselt mõnede kavandatud vastumeetmete rakendamist.
Märkimisväärne radioaktiivsete ainete leke tuumarajatise sees koos suure tõenäosusega üldsuse kokkupuuteks kiirgusega. Mitu radiatsiooniohvrit. Tõsine kahjustus reaktorisüdamikule.
Näide – 1979. aasta USA Three Mile Islandi jaama avarii ja radioaktiivsete jäätmete paiskumine atmosfääri.
•• 4 – Kohalike tagajärgedega õnnetus
Väiksema ulatusega radioaktiivsete ainete leke, mis ei vii tõenäoliselt kavandatud vastumeetmete rakendamiseni, kui välja arvata kohaliku taseme toiduainete kontroll.
Vähemalt üks radiatsiooni tõttu hukkunu.
Tuumakütuse sulamine või kütuse kahjustumine, mis toob kaasa vähemal 0,1 protsendi südamiku varude lekke.
Näide – 1999. aasta Jaapani Tokaimura tuumajaama õnnetus, kus kaks töötajat surid kiirguskahjustustesse.
•• 3 - Tõsine vahejuhtum
Kokkupuude radiatsiooniga, mis ületab vähemalt kümnekordselt töötajatele aastase ettenähtud doosi. Mittesurmavad kiirguskahjustused
(näiteks põletused).
Tõsine saaste väljaspool selleks ette nähtud kohta, samal ajal avalikkuse kokkupuute tõenäosus kiirgusega on madal. Operatsioonialas kiirgus rohkem kui 1 siivert tunnis.
•• 2 – Vahejuhtum
Töötaja kokkupuude kiirgusega, mis on kõrgem tavalisest aastasest normist. Avalikkuse esindaja kokkupuude rohkem kui 10-millisiivertise kiirgusega tunnis.
Operatsioonialas on kiirgus rohkem kui 50 millisiivertit. Märkimisväärne saaste väljaspool selleks ette nähtud kohta. Jaama kaitsemeetmete oluline ebaõnnestumine ilma tegelike tagajärgedeta.
•• 1 – Anomaalia
Avalikkuse esindaja liigne kokkupuude kiirgusega, mis ületab aastased lubatud määrad. Väiksemad probleemid ohutusega.
Allikad: Rahvusvaheline
Aatomienergia Agentuur;
Wikipedia
Eluloolist
Frigyes Reisch
Ungari päritolu Rootsi
tuumaohutusekspert
•• Vanus: 78
•• 1956 – magistrikraad, elektriinseneri eriala, Budapesti tehnikaülikool
•• 1965 – doktorikraad inseneriteadustes, Rootsi kuninglik tehnoloogiainstituut
•• 1969 – Rootsi kiirgusohutuse ameti ekspert
•• 1998 kuni praeguseni Rootsi kuningliku tehnoloogiainstituudi erakorraline professor
•• 2010 Euroopa Komisjoni juhtimisvõrgu jälgimiskomitee liige
•• Esindanud Rootsit Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juures.
•• Kirjutanud arvukalt artikleid tuumaohutuse ja inseneriteaduse kohta.
