Teadur: Eesti põllud võidavad kliimamuutusest
Maailmas räägitakse mitmel pool sellest, et kliimamuutused võivad halvendada põllukultuuride saake ja toidulaud võib jääda vaesemaks. Kuidas Eestis olukord paistab?
Mis puudutab kliimamuutust, siis Eestil oleks temperatuuritõusust võita. Kui kliima peaks minema paar kraadi soojemaks, siis tegelikult mõjuks see kõigile siin kasvavatele põllukultuuridele soodustavalt. Saagikus kasvaks ja kasv läheks paremaks. Kui mõne põllukultuuri kasvatamine peatub, siis tuleneb see tasuvusest, mitte tingimuste muutumisest.
Peale temperatuuri võib ju kliimamuutus mõjutada veel niiskust, mis on samuti põldude saagikuse seisukohalt tähtis?
Eestis on pikas perspektiivis suviste sademete hulk keskmiselt mõnevõrra tõusnud. Ja rohkem niiskust oleks Eestis kasvavatele toidukultuuridele enamasti hea. Kui probleeme tekib, siis pigem sellest, kui niiske periood jääb hiljaks ja see hakkab saagikoristust segama. Tähtis on hoida maaparanduse taset, mis võimaldab põllud kuivana hoida.
Kas võib öelda, et Eestist on aegade jooksul mingid põllukultuurid kadunud ja toidulaud selle tõttu kuidagi kannatanud?
Läätsed on eestlase toidulaualt kadunud ja neid ka ei kasvatata, aga siin pole põhjus kliimas, vaid pigem selles, et nõudlus on kadunud. Sama on juhtunud tatraga – kunagi seda kasvatati, aga esiteks polnud Eestis tatraveskit, mis oleks lasknud seda töödelda, ja teiseks oli tatar küllalt külmaõrn. Kui võtame loomade toidulaua, siis söödapeedi ja söödakapsa kasvatamine on ära lõpetatud, aga siin on põhjus pigem selles, et see ei tasunud ära. Ressursimahukas tootmine ei andnud piisavalt toiteväärtust.
Kas võib eeldada, et kliima soojenedes hakatakse Eestis kasvatama uusi kultuure?
Eespool mainitud tatra tootmine võib kasvada. Samuti võiks suureneda speltanisu tootmine.
