Teesalu aeg

Soomes kehtib Soome ja Lätis Läti aeg. Meie oleme tänasega astumas Eesti ajast Teesalu aega.

Teesalu aja puudusi ühiskonna tasemel on viimasel ajal ajakirjanduses korduvalt esile toodud. Segadused riigipiire ületavas suhtlemises ja äritegevuses, reisimisel jne.

Muidugi, igal asjal on mitu külge. Kindlasti tekitab kevadine kellakeeramine mõneks ajaks hommikust unisust ja küllap võib füsioloogiaprofessor tellimuse (?) korras ka väita, et see on kahjulik laste tervisele. Aga äkki on temalt lihtsalt "unustatud" küsida, mis juhtub, kui panna ühele vaekausile paaripäevane või -nädalane hommikune unisus, ja teisele 120 aktiivse valge tunni kaotus aastas (kevade ja sügise arvel, sest südasuvist valget aega ei suuda me nagunii ammendada)?

Ühiskonna elukorraldus on kujunenud välja pikema aja vältel ja põhineb teatud traditsioonidel. Meil on see kujunenud viimase 50 aastaga põhiliselt praeguse (tänasest siis endise) suveaja baasil, mida varem küll Moskva ajaks nimetati. Teesalu ajale üle minnes peab kogu väljakujunenud elukorraldust kiirkorras muutma, et inimeste vaba aeg ei kulgeks sügisest kevadeni lauspimeduses. Kui just ei kavandata asutada ettevõtetesse valgusteraapia kabinette, et inimesed puudu-jääva annuse päikesevalgust (vabandust, sellisel juhul ikka kunstvalgust) kätte saaks...

Ei tea, mis kaalutlustest lähtudes püüab Eesti valitsus ignoreerida Euroopa Liidus kehtivat kellakeeramise mängureeglit. Kui see on taotluslik, et näidata hoolitsust inimese eest või mida iganes, hoolimata tekitatavast ebamugavusest kasvõi rahvusvahelises ärisuhtluses, pole ma siin kompetentne kaasa rääkima. Kui aga tõepoolest on vaja loobuda kellakeeramisest, tuleks kehtestada aasta ringi suveaeg. Kui meid ei taheta mõista Teesalu-aja-järgsele pimedusele suuremaks osaks aastast või alustada kibekiirete ümberkorraldustega tööaja jms ümberkujundamisel.