•• Venemaa tõlkemeediaportaal avaldab 1993. aasta augustis International Herald Tribune’is ilmunud artikli, milles autor, Venemaa toonane välisminister Andrei Kozõrev valutab südant olukorra pärast Narvas ning kutsub kogu maailma appi lahendama “venekeelsete elanike” probleeme Eestis.

Kozõrevi 12 aastat tagasi maalitud pilt on kohutav. “Praegu on Narvast saanud Euroopa stabiilsust ohustav, kõige tõsisema ohu sümbol. Vaidlus käib rahvusvähemuste staatusest endise N Liidu territooriumil tekkinud uutes iseseisvates riikides,” kirjutab Kozõrev.

Eesti iseseisvust ja rahvuskultuuri tagavaid seadusi kritiseerides märgib Kozõrev: “Veel üks seadus võrdsustab kõiki Eesti mittekodanikke välismaalastega. Saatuse irooniana võeti see seadus vastu kohe pärast seda, kui Eestist sai Euroopa Nõukogu liige. Kuid nimetatud sündmust, selle asemel et kannustada Eesti juhte kehtestama inimõiguste vallas kõrgeid standardeid, hakkasid radikaalid-natsionalistid käsitlema kui rohelist tuld poliitikale, mis meenutab etnilist puhastust.”

Venemaa kunagise välisministri moraalilugemine lõpeb mõttekäiguga: “Meie positsiooni määrab mure stabiilsuse tagamise pärast tervel endise N Liidu territooriumil. Liiga sageli on meil viimastel aastatel tulnud veenduda sellest, et tarvitseb vaid rahvastevahelisel konfliktil jõuda verevalamiseni, kui vaenulike poolte lepitamine muutub peaaegu võimatuks.”

Eurasia Daily Monitor: Kremli karmi kursi saadik

•• Möödunud nädalal Venemaa alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures nimetatud asevälisministrit Vladimir Tšižovi peavad Jamestown Foundationi ana-lüütikud Washingtonis Venemaa jäiga poliitika esindajaks. Tšižovi eelkäija selles ametis oli Venemaa praegune peaminister Mihhail Fradkov.

Juba esimeses intervjuus pärast ametisse nimetamist kritiseeris Tšižov teravalt suhteid Eesti ja Lätiga ning märkis, et kuna mõlemad riigid on piirilepingute küsimuses järginud täpselt sama joont, siis on ka piirilepingute ratifitseerimine ühevõrra lootusetus seisus. Tšižovi sõnumist järeldavad analüütikud, et Moskvas on otsustatud piirilepingud järjekordselt riiulile ootama panna.

Venemaa uus esindaja rõhutas oma vastumeelsust EL-i senise ning tulevase laienemise suhtes. Tšižovi määramine Brüsselisse viitab Moskvas jõudu koguvale veendumusele, et Venemaa ei vaja tihedamat integratsiooni EL-iga, sest on Euroopa jaoks liiga suur ja liiga eriline.